Milline on politseitöö Hiiumaal?
Patrullpolitseinik Kaupo Känd: Väljakutsed ja kõik see on sama, mis mujal Eestis ja ega näiteks peretüli ei ole siin teistmoodi kui mujal. Vahe on võib-olla selles, et meil on üks patrull korraga väljas ja üldjuhul tuleb ise kõik ära lahendada. Pikapeale muidugi saab abi, kui tahta, aga selleks kulub aega. See tähendab, et pead olema hästi mitmekülgne ja valdama kõike, alates uurija töövõtetest kuni liiklusõnnetuse lahendamise oskusteni.
Kuidas on politseitöö muutunud võrreldes ajaga 30 aastat tagasi?
Kui alguses tööle tulime, ei olnud õieti varustust – püstol anti, käerauad olid ka, kumminuiad saime alles kolmandal-neljandal kuul. Transporti ei olnud ja tihti tuli tööle tulla pöidlaküüdiga, sest bussid liikusid nii-öelda valel kellaajal. Töö juures oli üks auto, mida sai siis mitme peale kasutada. Nii et, kui oli vaja kedagi üle kuulata, siis läksid kõigepealt Kärdlasse ja võtsid auto, tegid Käinas oma tööd ära, tulid tagasi, jätsid auto kellelegi teisele ja õhtul vaatasid ise, kuidas koju said. Võib-olla mobiil on üks kõige suurem leiutis, võrreldes tolle ajaga. Siis sai helistada ainult lauatelefonilt ja oligi kõik. Paljud enam ei mäletagi sellist aega, aga siis tuli hakkama saada. Tihti tuli jätta kellelegi kuskile sõna, et vaja on seda või toda inimest kätte saada ja heal juhul helistas ta sulle tagasi.
Milline on nende 30 tööaasta kõige ohtlikum juhtum?
Võib-olla 2007 aprillirahutused, olin seal algusest peale lõpuni kohal ja sellega seotud. Läksime siit Hiiumaalt politseinikega samamoodi linna appi ja alates esimesest päevast kuni viimase päevani olime kõik aeg seal. Kui kord majas, siis tulime tagasi, aga kohapeal ei olnudki nii hull kui pärast telekast nägime. Kui koju helistasin, siis küsiti küll, kas olete ikka elus ja terved, aga kohapeal olles see nii hull ei tundunudki.
Kas meenub ka mõni naljakas juhtum?
Tegelikult saab nalja hästi tihti, aga võin ühe juhtumi rääkida. Putkastes elab üks alkoholilembene mees. Olin siis veel Käinas konstaabel ja õhtul tegin ikka alati enne, kui koju läksin, Käina vahel tuuri ära. Oli talveaeg ja lumi ning nägin, et seal, kus tee pöörab Putkaste poole, oli keegi rattaga kukkunud ja ajas ennast parajasti jalgratta najal püsti. Mõtlesin, et kes see võiks olla ja jätsin politseiauto seisma. Ma ei jõudnud autost veel väljagi minna kui kuulsin, et auto tagumine uks tehti lahti, keegi istus peale, viipas käega ettepoole ja ütles “Putkastesse”. No siis ma tundsin ta muidugi ära ja panin auto laetule põlema. Tema siis muidugi ehmatas ära, kui nägi, et politseiautosse istunud oli, aga koju ta sai sellegipoolest – viisin ta ilusti ära. Ju ta arvas, et keegi lahke inimene võttis ta peale ja ju ta oli nii purjus, et ei pannud tähele, et on politseivärvides auto.
Kuidas on pere nõus olnud sellega, et nii kaua politseinikuametit peate?
Minu pere on sellega väga rahul olnud, raskusi ei ole olnud ja nad on väga mõistvad. Ka elukaaslane Merike on mul Paikuse politseikoolist saati, sealt leitud, ja siiamaani oleme koos. Ja praegu on vanem poeg Risto ka politseis tööl. Oli patrullis Tallinna kesklinnas, aga nüüd on isikukaitses, presidendi turvameeskonnas.
Kui kaua olete patrullpolitseinik olnud?
Kui tööle tulin, olin alguses korrapidamises, vahepeal konstaabel, siis jälle korrapidamises. Kõige pikemalt, kümme aastat, olin konstaabel ja nüüd olen olnud kuskil seitse aastat patrullpolitseinik.
Kumb töö on huvitavam?
Patrull on ilmselt huvitavam. Konstaablil on palju paberitööd ja see töö on nii-öelda kakskümmend neli seitse sinuga. Patrullpolitseiniku töö lõppeb siis, kui vahetus lõpeb ja kui ukse enda järel kinni panen, siis on pea tühi, aga konstaablil on tööasjad kogu aeg meeles.
Kas Hiiumaal on palju pahalasi, kellega politseil tuleb maid jagada?
Ma ei oska nagu võrrelda, aga minu meelest pole nii hullu midagi. Inimesi on igasuguseid, aga midagi väga drastilist siin kindlasti pole.
Kas soovitaksite politseitööd õppida ka tänapäeva poistel-tüdrukutel?
No pigem siis soovitaksin poistele, sest tüdrukuid meil on ja tuleb kogu aeg ka juurde. Poisid millegipärast ei taha tulla. Tean, et paljud tahavad politseisse tööle tulla sellepärast, et hästi palju oleks “äkšenit”, aga politseitöös on ka palju muud huvitavat. Varustus on hea, riietus on hea, tehnika ja autod on head, palk on täiesti rahuldav ning töö huvitav ja mitmekesine. Mina näiteks olen läbinud merepäästekoolituse. Hiiumaal on ka regionaalne tugiüksus – umbes nagu kiirreageerijad, kes sekkuvad näiteks juhul, kui on tänavarahutused – seal on siis natuke teistsuguse väljaõppega politseinikud. Hiiumaal on praegu viis sellist politseiametnikku ja mina olen üks nendest. Lisaks olen ka laskeettevalmistuse instruktor.
