erakogu Ülakorruse eksamiruumist alla tulles säras ta rahulolust, aga kommentaar oli napp: “Nulliga” ehk kõik 20 küsimust sai õigesti vastatud ja eksam sooritatud.
Siim Kristjan Kullamaa ütles, et eksami tegemise aja ja koha valis ta ise, olles ühtlasi oma kursuse viimane, kes eksami sooritas: “Meil oli kevadel naljakas plaan enamuse grupiga Kärdlasse eksamile tulla aga koroonaaeg tõmbas sellele kriipsu peale.”
Selgub, et vedurijuhi eriala eksamit saabki teha igas ARKi büroos, Kullamaa ise aga pole kaugeltki esimene Hiiumaalt pärit vedurijuht, vaid vähemalt kolmas.
Huvi vedurijuhi elukutse vastu sai ta emalt. Aastal 2014 läks ema Signe Elronisse tööle ja samal aastal kolisid nad perega Tallinnast Tapale, Siim Kristjanil aga oli vaja hakata igal hommikul rongiga
Tallinnas koolis käima. “Kuna ema töötas Elronis teenindajana, siis sattus nii, et ta näitas mulle ühel korral vedurijuhi kabiini. Kui sealt välja tulin, oli mul selge, mida tulevikus teha tahan,” meenutas ta.
Eriala pakub huvi
Kuus aastat tagasi avas Elron oma koolituskeskuse, et uutele rongidele juhte koolitada. Mullu septembris, kui vedurijuhiks õppima kutsuti neljandat korda, oli huvi ameti vastu enneolematult suur – kandideeris 175 soovijat. Väljaõpet sai selle aasta alguses alustada 11, praegu aga on kursusel 14 õppijat.
Kullamaa selgitas, et kaks neist õppis n-ö oma raha eest ning üks Elroni töötaja soovib saada vedurijuhipabereid: “Sellesse kooli võib tulla õppima oma raha eest tasulisele kohale, aga õppima võib saata näiteks mõni kaubavedusid korraldav ettevõte, mis oma töötajale koolituse kinni maksab.”
Naised juhivad
Nüüdseks on Eesti vedurijuhtide seas juba ka esimene naine – Margi Sander sai kutse kätte 2018. aastal ja peagi saab ka teine – Siim Kristjani kursuselgi õpib üks neiu vedurijuhiks. Kullamaa märkis, et ka selle tütarlapse ema töötab Elronis teenindajana ning ta ise oli ka enne õpinguid teenindaja, siis hakkas huvitama vedurijuhi eriala, ta kandideeris ja pääseski õppima.
“Usun, et nüüd hakkab tüdrukuid tulema iga järgmise grupiga,” on Kullamaa veendunud. Seda enam, et näiteks Hiiumaa tüdrukud on õppinud nii tüürimeesteks kui pilootideks. “Sellest tüdrukust, kes piloodiks õppis, kirjutati mitu head aastat tagasi isegi Hiiu Lehes,” meenus talle.
Töökoha ootel
Vedurijuhi väljaõpe algas jaanuaris teooriaõppega, mille lõpus tuli sooritada maanteeameti eksam. Kui see edukalt sooritatud, väljastatakse kandidaatidele vedurijuhiload ja seejärel algab viis kuud kestev praktiline õpe. Kümnest moodulist koosneva õppekava raames õpitakse tundma nii Euroopa kui ka Eesti siseriiklikke raudteeregulatsioone, millest suurima mahu moodustavad raudteeinfrastruktuuri, signalisatsioonijuhendi, rongiliikluse- ja manöövritöö juhendi praktiline tundmaõppimine. Eriline fookus on ohutusteadlikkusel ning sellega seotud tegevustel.
Kokku kestab õppetöö üheksa kuud ning kõik edukalt lõpetanud saavad töökoha Elronis.
Kevadise koroonapuhangu tõttu on Kullamaa aga esialgu töötu: “See koroonavärk rikkus kõik ära – veomahud on nii all, et pole “päris” rongijuhtidelegi tööd anda – loodetavasti uut viiruselainet ei tule ja aasta lõpuks peaks veomahud taastuma.”
Nii ongi ta praegu vanaemale-vanaisale abiks ja üsna rahul, et saab suve Hiiumaal veeta. Samas ootab juba väga päeva, mil ise stažöörina saab istuda “porgandi“ juhitoolil ja rööbastel kihutavat raudruuna juhtida. “Üle saja tonni rauda, reisijad peal – sina sõidad, juhid ja vastutad – see on kindlasti võimas tunne,” usub ta.
HARDA ROOSNA
