Hiiumaa saab elaniku kohta 1307 eurot, mis annab 79 Eesti omavalitsuse tabelis 16. koha. Õnn ja õnnetus ühekorraga. Mis saaks ühel omavalitsusel olla selle vastu, et tulumaksu laekub palju ning eks kergitab ka natuke rinda, kui eespool on vaid suured, uhked vallad, keda teatakse ikkagi jõukatena.
Nii nagu tabeli kümnendal real olevale Vormsile, kaks kohta Hiiumaast eespool olevale Ruhnule või kohe selja taga olevale Muhule tähendab see pigem muret. Statistika järgi oleks justkui kõik üle, kuid tegelikus elus on kõik puudu. Hajaasustusega saarel tuleb samamoodi nagu mujal pakkuda palju ja mitmekesiseid teenuseid. Sel kombel on teenused ka palju kulukamad. Lisaks see, et riik otsustab nii mõnigi kord asju omasoodu, olgu selleks siis õpetajate palk või hooldekodureform. Omavalitsusele tähendab see aga justkui käsklust: “Maksa!“ ja kõige tipuks võetakse osa tulumaksust hoopiski käest, sest laekuv summa inimese kohta on ju ikkagi suur. Suisa 16. koha vääriline.
Pole saladus, et umbes tuhatkond maksumaksjat on sellised, kellele vald tegelikult teenust osutama ei pea ehk siis need patrioodid, kes elavad mujal, aga maksud tulevad Hiiumaale. Ilma nendeta oleks elu veel raskem ja nukram. Jääb üle vaid loota, et riik ei hakka arvestama maksumaksjate arvu samamoodi nagu tehti seda elanike arvuga, kus pidevalt Tallinnas apteegis käies määratakse inimene statistikas ka sinna elama ja saadetakse ka maksud linna.
Minister Madis Kallas teeb suuri loosungeid, et on aeg võtta omavalitsuste rahastamise muudatused tõsisemalt ette, sest kauem nendega enam venitada ei saa.
Meest sõnast, härga sarvest.
ja