erakogu Väikekooli juhina tähendas see nii õppe- kui ka majandusjuhi tööd, vähemalt poolt aineõpetaja koormust, koolimaja remondi korraldamist ja tuhandet muud toimetamist.
Koolielus, nagu ikka, oli see muutuste aeg. Möödas olid koolipoiste, rõhutan sõna poiste, rasked 50ndad aastad. Aasta-aastalt hakati nõudma õppeedukuse kõrgemat protsenti. Riiklikul tasandil toimusid järeleandmised: olid kadunud üleminekueksamid, vene keele nõudmisi leevendati, suvetööd asendati kevadise täiendõppega, logopeedid hakkasid andma keeleabi jm. See vähendas klassikursuse kordamajäämisi, nn ülekasvanud õpilased said koolist lahti, koolielu sai normaalse kulgemise.
Palade kool käis ajaga sammu, õpetajad osutusid koolipüsivaks ja igaüks andis oma parima õpilaste oskuste-teadmiste arendamiseks. Suund võeti üldise keskhariduse saavutamiseks, s.t et üha enam õpilasi jätkas hariduse omandamist kesk- või kutsekeskkoolides või tehnikumides. Rõõm oli tõdeda meie õpilaste head toimetulekut, seega saadi põhikoolist vajalik haridustase.
Palade õpetajad meenutavad neid aastaid töökate, rahulike ja tasakaalukatena. Ehkki riiklikult korraldati aeg-ajalt kampaaniaid, elati need tasapisi üle ilma paanitsemata, vaikselt oma igapäevast tööd tehes. Direktor ei sekkunud pisiasjadesse, poliitilist survet kah eriti ei tunnetanud. Nagu heas perekonnas loovad isa-ema lastele soodsa kasvukeskkonna, kus igaüks tunnetab oma vastutust ja kohustusi, eks nii toimib see ka muudes organisatsioonides. Hea pereisa ja juht laseb vajalikel asjadel toimida omasoodu selle parimas tähenduses – ja laabubki kõik suurepäraselt.
Haridusosakonna tollase inspektori Lembit Saueri 1967. aasta kokkuvõtte järgi kiidetakse Palade kooli õpetajate väga tõsist töösse suhtumist ja ühiskondlikku aktiivsust, paljude õpetajate häid ainetunde, rajooni parimat pioneeritööd, õpilaste edukat esinemist koolinoorte isetegevuse festivalil, kehakultuurikollektiivi saavutusi, mudilaste rahvatantsurühma osavõttu koolinoorte teisest üldlaulupeost. Ja kokkuvõttena lisatakse: “Palade kool on sellepärast saavutanud nii häid tulemusi, et koolis töötab rajooni paremaid direktoreid Elof Kessel”.
Õpilaste meenutustes püsib Elof Kessel kui rahulik, tasakaalukas, hooliv, igati korrektne koolijuht. Kuigi vene keel polnud ehk lemmikaine, hinnatakse tagantjärele õpetaja mõistvat suhtumist ja heatahtlikkust. Kõrvalepõikena: eks ikka tuli mõnikord harva karmimaid vahendeid kasutada ja ei jäädud kahtedestki ilma!
Direktor Kessel oli tollal kinolaenutusest filmide tellija ja näitaja, õpetas koolipoissegi välja. Juhatas fotoringi, tolleaegne kooli pildikogu pärinebki direktorilt. Kooli 135. aastapäevaks koostas Kesselite pere minialbumi nende aastate fotodest.
Elof Kessel ise on kirjutanud 2004. aastal: “Tagasi mõeldes Palade aastatele – need olid elu parimad aastad. Alati, kui Paladele satun, tunnen kodutunnet, rahulikkust, ka väljapeetust ja järjekestvust – eesti kool elab edasi. Kooli 120. aastapäeva puhul meenutan küll hea sõnaga meie kooli varasemaid ja hilisemaid koolijuhte Verner Hanspikku, Ervin Norganit, Malle Altementi, Aare Ristmäge, Erki Tamme, kes kõik on töötanud selle nimel ja heaks, et Palade kooli vaim ja vaimsus kestaks ka tulevikus. Aitäh kõikidele kolleegidele, õpilastele, vilistlastele.”
Igal kooli tähtpäeval saatis Kesselite pere ka oma õnnitlused. Ju siis Palade kool oli tugevaks alustalaks ka Elof Kesseli edaspidises elus Tartu linna haridusmaastikul. Ehkki pärast Paladelt lahkumist kavatses ta hariduselu hüljata ja mõne kuu jagu see isegi õnnestus, kutsus kool ta peagi tagasi. Tartu 8. Keskkooli õppealajuhataja, Tartu Pedagoogilise Kooli Harjutuskooli direktor, Tartu 14. Keskkooli direktor, Tartu Linna haridusosakonna asejuhataja ning juhataja ja lõpuks Tartu linna haridustöötajate ametiühingu linna komitee esimees. Need väärikad töökohad Heade Mõtete Linnas ehk Eesti Traditsioonilise Intellektuaalse Elu Keskuses“ (linna tunnuslaused) kõnelevad enese eest.
Meie oleme tänulikud lugupeetud koolijuhile Paladel elatud ja töötatud aastate eest.
Palade koolipere meenutused ja tänu pani kirja
AARE RISTMÄGI
