Connect with us

Taristu

Elektrilevi juht: Võrgus ei ole vaba võimsust uutele elektritootjatele

Kati Kukk | Hiiu Leht
Kohaliku elektrivõrgu piiratud võimsus paneb müügipiiri uutele elektritootjatele – uued elektritootjad praegu enam liituma ei mahu.
“Jätkata saavad need, kellel on päikesepaneelid olemas ja müüvad võrku elektrit, aga neil, kes tahaksid hakata elektrit tootma ja võrku müüma, see täna enam võimalik ei ole,” võttis Elektrilevi OÜ juhataja Mihkel Härm ühe lausega kokku, milles oli valla­valitsuses toimunud kohtumise tuum.
Peale kohtumist valla­vanema ja osavaldade vanematega andis Härm intervjuu Hiiu Lehele, et olukorra tagamaid lähemalt selgitada.
Miks ei saa uued elektri­tootjad võrku elektrit müüa?
Mihkel Härm: “Oleme Hiiumaal jõudnud olukorda, kus kohapeal toodetud elektrienergia koguse suurenemisel läheb paigast tasakaal toodetud ja tarbitava elektri­energia vahel ning pinge elektrivõrgus võib tõusta liiga kõrgeks. Me peame hoidma pinget normaalsena, lubatud vahemikus 230 kuni 240 volti ja see võib pluss-miinus 10 protsenti üles-alla kõikuda. Vastasel korral kodused elektriseadmed lõpetavad töö ja tundlikud tootmisseadmed lähevad rikki.  Samas – lahendusi on ja sellest me siin täna rääkisime.
Millised on võimalikud lahendused?
Kõige parem lahendus on Hiiumaa elektrivõrgu tugevamaks ehitamine. Häda on selles, et see maksab umbes 8–9 miljonit eurot ja see võtab aega. Teine lahendus on see, et tarbijaid tuleks juurde. Kui tarbimist tuleb juurde, saab rohkem toota.
Kolmas lahendus tundub mulle kõige lihtsam, kiirem ja paljudele sobiv – et jätkuvalt võimaldame enda tarbeks elektri tootmist näiteks maja katusele või maja kõrvale pandud väikse paneeliga. See elekter, mis seal toodetakse, tarbitakse ise ära. Aga võrku seda müüa kahjuks ei saa. Tegelikult on see ka tootluse mõttes kõige parem – toota täpselt nii palju nagu ise ära tarbid.
Millal on nimetatud investeering plaanis?
Elektrilevi investeeringute kava järgi on plaanis see 8–9 miljoniline investeering Hiiumaal teha ära umbes kümne aastaga. Tänasest kuni kümme aastat edasi uusi tootjaid võrku tulla ei saa. Selle otsuse tegime numbritele tuginedes. Elektrilevi investeerib üle Eesti 50 miljonit eurot aastas. Me valime need investeeringuobjektid lähtudes sellest, kus on rikkeid palju või kus on olnud suur tarbimise kasv, aga kumbagi Hiiumaal ei ole. Rikete väikse arvu poolest on Hiiumaa elektrivõrk Eesti parim – viimase aasta jooksul on siin olnud 13,4 riket 100 kilomeetri kohta, Eestis keskmiselt 19,2.
Täna toodavad Hiiumaa elektritootjad 4,8 MW. Kui praegu investeeriksime siin üle 8 miljoni euro, saaksime [mahtu] juurde 4 MW ja kasv oleks peaaegu kahekordne. Sama suure investeeringuga mandril, kus võrgus on vaba võimsust, saab liita 80 kuni 100 MW ehk 20 korda rohkem kui Hiiumaal. Seepärast – kuigi ma olen Hiiumaa poiss ja tahaks Hiiumaad aidata – ei saa neid töid Elektrilevi vahenditega kavandatust varem teha.
Mida see 8–9 miljoniline rahapaigutus sisaldab?
See tähendab, et paneme ühe uue merekaabli Hiiumaa ja Saaremaa vahele, investeerime Emmaste alajaama, Emmaste-Käina vahelisse elektriliini, Käina-Kärdla liini ja nende alajaamadesse. Muudame  need võimsamaks, aga jätame nad tänasele, 35 kV pingele.
Investeeringute kavas, mis meil on mitmekümneks aastaks ette tehtud, jõuame u 2030. aasta paiku selleni, et vahetame välja merekaabli, tugevdame Saaremaal Leisi alajaama ja neid liine, mis Leisit ja Pammanat ühendavad. Tugevdamine tähendab piltlikult, et paneme jämedama kaabli, suurema trafo, suurema merekaabli – et sealt saaks rohkem elektrit ühte- ja teistpidi läbi liikuda. Mere­kaabel maksab u 5 miljonit – see on 10 protsenti meie ettevõtte aastainvesteeringutest. Riskianalüüsi järgi on Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel merekaablil veel 2035. aastani eluiga, selleks ajaks peab selle ära vahetama. Merekaablitest üks on uus ja kaks on vana ja praegu töötavad need kõik, on korraga töös. Mure võib tekkida siis, kui selle uuega midagi juhtub. Täna jätkuvalt need vanad suudavad Hiiumaa tiputarbimise ära katta, aga kui uus läheb välja ja ühega vanadest ka midagi samal ajal juhtub, siis on see ohu koht. Aga on piisavalt madal tõenäosus, et juhtub üks ja seejärel teine asi. Kriitilisi objekte Hiiumaal praegu ei ole. Kui tahaksime 4 MWst veel rohkem liita võrku võimsust, peaksime investeerima 20+ miljonit eurot. See tähendaks, et ehitaksime 35 kV liini asemele 110 kV liini. Kui Hiiumaal ei tule oluliselt juurde tarbimist, suuri ettevõtteid – nagu Dagöplast ruudus – siis ei ole seda 110 kV liini faktiliselt vaja. Nii paraku on.
Mis eeldustel saab elektri­tootja võrguga liituda?
Juhul, kui keegi tahab teha elektrijaama, on see tema äri ja äriplaani osaks on, et ta loob endale ühenduse elektri­võrguga. Sellel, kes  tahab täna Hiiumaal elektrit toota ja seda võrku müüa, on kaks varianti – ta kas maksab kinni selle suure investeeringu, mis on vajalik elektrivõrgu tugevdamiseks või ta ootab seni, kuni meie oma plaanilise töökindluse investeeringuga jõuame Hiiumaa võrgu võimsamaks ehitada. See on praegune ühiskondlik kokkulepe. Kuskilt peab see raha tulema – kas liituja taskust või meie kõikide, elektritarbijate taskust või riigieelarvest, mis tähendab, et selle maksavad kinni kõik Eesti inimesed. Praegu tundub, et raha võiks tulla sealt, kelle äriline huvi on hakata tootjaks.
Kui vaadata võrguga liitumist elektritarbija seisukohalt?
Tarbijale on kõige olulisem see, et võrgu kvaliteet on hea – vähe rikkeid ja piisavalt vaba tarbimisvõimsust. Rikete väikest arvu mainisin eelpool. Huvitav on ehk teada, et parem varustuskindlus tuleneb sellest, et suursaared ja läänerannik on nii-öelda tugevdatud varustuskindluse tsoonis. Seal ehitame Eesti kõige ilmastikule vastupidavamat võrku – paneme jämedama kaabli posti otsa ja postid sügavamalt maa sisse.
Tiputarbimine on Hiiumaal u 11 MW ning vähemalt 1,5 MW tarbimisvõimsust on peaaegu igal pool, võibolla üksikutes kaugemates nurkades pole. Julgen arvata, et tarbimis­suunalise võimsuse saamine ei ole Hiiumaal probleem. Siiski, samuti nagu mujal Eestis, kui keegi tahab kolida sinna, kuhu me ei ole elektriliini ehitanud, siis sinna elektriühenduse saamine on ikkagi kallis. Liitumise hind on jätkuvalt nii, et kui hoone on alajaamale lähemal kui
400 meetrit, siis liitumine on n-ö ampritsoonis, ampri­hinnaga 156 eurot ampri eest, kaugemal aga tegeliku kulu põhine.

Küsis KATI KUKK

Kommentaar
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja: “Mihkel Härm võttis eelmise aasta lõpus Elektrilevi juhina ühendust, et valda informeerida Hiiumaa elektrivõrgu tarbimis- ja tootmisvõimsustest. Tänuväärne lähenemine – ise ja otse asjaosalisi informeerida. Selgub, et Hiiumaal on käesoleva aasta seisuga vaba tarbimis­võimsust vähemalt 1,5 MW, samas uusi elektritootjaid ei saa enam võrku liita.
Olukorra lahendamine eeldab suurusjärgus 9 miljoni euro suurust investeeringut. Arvestades investeeringute kava ja vajadusi üle Eesti, saaksime olukorra lahendatud kümnendi lõpuks.
Meie energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide täitmise teeb see kahtlemata keeruliseks.
Suhtleme nii Elektrilevi kui majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumiga, et otsida võimalust asi kiiremas korras lahendada. Üks võimalus oleks riiklik regionaalpoliitiline meede, millega otsustataks erandkorras siia vastav investeering teha.”

Saarel 155 elektritootjat
Aasta alguse seisuga on Hiiumaal 155 kehtiva võrgulepinguga elektritootjat. Nende koguvõimsus on 4,3 MW.
Mikrotootjaid on nende hulgas 91, koguvõimsusega
0,948 MW.
Ehitamisel on kuus elektrijaama, koguvõimsusega 0,45 MW, neist neli mikrotootjad, koguvõimsusega 53 kW.
Taastuvelektri toodang oli eelmisel aastal (esialgsetel
andmetel) kokku ligi 4036 MWh.
Keskmine elektrienergia tarbimine aastas ajavahemikus 2018–2020 oli 48 953 MWh
Allikas: Elektrilevi

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...