Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis Ühiskonnauuringute instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks läbi viidud Turu-uuringute ASi küsitlusest, milles osales 630 inimest.
Keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus. 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed.
Turu-uuringute ASi küsimus oli: kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ja töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?
Mediaan oli vahemikus 801–1000 eurot kuus ning keskmine töölkäimisest loobuja soovis saada kuus 950 eurot. “Mõneti võib öelda, et rahasaamise soov on väga sarnane Eesti keskmise palgaga ning inimesed sooviksid säilitada lihtsalt oma tänast elatustaset. Suuremaid ambitsioone on, kuid pigem vähestel,” selgitas Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Peeter Espak.
Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti, naistest 37,2 protsenti. “Naiste ja meeste vahel erinevust praktiliselt ei ole,” hindas Espak.
Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti. “Eestlased soovivad oluliselt rohkem tööl käia, kuid üks põhjus võib siin olla venelastega võrreldes selgelt motiveerivam töö,” oletas Espak.
Selgelt eristusid teistest vastajad vanuses 35–49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia. “Need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis,” ütles Espak, kelle sõnul sobib sama selgitus ka hariduse kohta.
Nimelt käiks 32 protsenti alg- või põhiharidusega inimestest hea meelega tööl edasi, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti ja kõrgharidusega inimestest peaaegu pooled ehk 49 protsenti.
“Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov,” ütles Espak, et see erinevus polnudki nii väga üllatava. Näiteks enam kui 1600eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti. “Raha loeb ja inimesed loevad raha hea meelega,” nentis Espak.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets hindas küsitluse tulemused on väga huvipakkuvad. “See, et kõrgema palgaga inimesed soovivad rohkem töötada, on kahtlemata väga oodatud tulemus, sest kõrgem haridus tagab kõrgema sissetuleku. Üllatav oli see, et ka lihttööliste hulgas oli igal juhul töötavate inimeste osakaal suhteliselt kõrge – 45 protsenti.”
Eametsa hinnangul oli huvipakkuv ka see, et 62 protsenti inimestest on nõus töötamisest loobuma. “See tähendab, et nii paljud teevad tööd ainult raha pärast ja kui oleks võimalus, teeksid nad midagi muud,” märkis Eamets. Tema hinnangul võimaldaks see näiteks läbi täiendavate lastetoetuste suurendada potentsiaalset sündivust.
Fakt, et tööl käimisest loobutakse 950 euro eest kuus kinnitab tema arvates ka seda, et keskmise palga statistikal on väga suur mõju inimeste mõtlemisele. “Me võime küll seda näitajat kritiseerida, kuid samas keskmise inimese jaoks on see väga oluline mõõdupuu,” ütles Eamets.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut (www.inst.ee) on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk think-tank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.
Turu-uuringute AS on erapooletu uuringufirma, mis tegutseb Eesti turul alates 1994. aastast. Ettevõtte omanikuks on Soome uuringufirma Taloustutkimus OY, millel on enam kui 40-aastane kogemus turu-uuringute alal.
