Eesti ranniku meretaseme teavet kuvatakse kahes kõrgussüsteemis

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituut asub alates uuest aastast seoses üleminekuga Kroon­linna süsteemist Euroopa süsteemile esitama Eesti ranniku meretaseme andmeid nii vanas kui uues kõrgus­süsteemis.
“Meretaseme infosüsteemi uues versioonis saab ühe klahvivajutusega vahetada kõrgus­süsteemi, kuna Eestis on määratud Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuperiood kolm kuud, mil näitamine kahes süsteemis on soovituslik,” ütles TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts pressiteate vahendusel. “Kahes süsteemis meretasemete esitamine on oluline veel ka selle pärast, et näiteks vanemad paberkandjal merekaardid on ikka kasutusel ja meresõitjal on oluline näha ka meretaseme andmeid vanas süsteemis.”
Sellest aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega merevee absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Uus kõrgussüsteem EH200 kehtestati 1. jaanuarist 2018. Kroonlinna nullist ja sellega seotud BK77 kõrgussüsteemist Eestis loobutakse.
TTÜ meresüsteemide instituut esitab sellest aastast läbi Meretaseme infosüsteemi nii reaalaja meretasemeid kui 48tunni prognoosi kahes kõrgussüsteemis, nii uues kui ka vanas. Meretaseme infosüsteem loodi ja käivitati TTÜ meresüsteemi instituudi teadlaste poolt peale 2005. aasta 9. jaanuari tormi, kui tervel Eesti rannikul registreeriti vaatlusajaloo kõrgeimad veeseisud.
Vana süsteem oli määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840. Euroopa kõrgussüsteemi aluseks on Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kun 1. september 1684 mõõdetud nivoo.
Kahe süsteemi kõrguste vahe on Eesti territooriumil 15–24 cm, Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üle­minekuga muutuvad kõrgus­väärtused nii ruumiandmebaasides kui ka kaartidel, samuti muutuvad reaalajas ja erinevates süsteemides esitatavad meretaseme väärtused.
Erinevus Eesti eri piirkondades on esmajoones tingitud jääajajärgse maapinna tõusu erinevatest väärtustest Eesti piires. Näiteks Saare- ja Hiiumaa rannikul on jääaja järgne maatõus merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 sentimeetrit ülespoole kergitanud, samas kui Kagu-Eestis maapind hoopis madaldub.