Septembris kulmineerub põtrade ja punahirvede jooksuaeg, mis tähendab nende suuremat aktiivsust. Lisaks sellele ajavad metsloomi enam liikuma ka marjakorjajad ja seenelised. Sellest tulenevalt on suurem võimalus, et metsloomad satuvad sõiduteele.
“Kui tavaliselt on metsloomi võimalik kohata varajasel hommikutunnil või õhtuvidevikus, siis jooksuajal on nad aktiivsed ka päeval,” selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. “Sõidukijuhid peaksid sellega arvestama ja olema ettevaatlikud, eriti piiratud nähtavusega teelõikudel.”
Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus eelmisel jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, 3 ilvest, 1 karu ja 1 hunt. Nendele lisaks toimusid õnnetused väikeulukitega, mille kohta puuduvad täpsed andmed.
“Märgates metslooma teel, tuleb vähendada kiirust ja mitte jääda lootma looma mõistusele,” selgitas EJSi tegevjuhi nõunik-bioloog Kaarel Roht. “Loomad juhinduvad meelte kaudu saadud informatsioonist ning nad ei oska hinnata läheneva auto kiirust.”
Põtrade ja hirvede jooksuaeg kestab septembrist oktoobri keskpaigani.