Hiiumaa moodi arvamusfestivalil “Kolumise kogusaamine” arutleti neljal päevakajalisel teemal, avades eri tahke ja arusaamu ning jättes üles küsimusi edasimõtlemiseks.
Kokkusaamine leidis aset pühapäeval Orjaku sadamas, külaseltsi saalimajas, kuhu keskpäevaks kogunes paarkümmend inimest. Päev lõppes kella kuue paiku ning sellesse mahtus lisaks aruteludele ka pilvealust päikest ja erakordselt tugevat vihmasadu.
Kui Hiiumaa saadiku tiitliga päevajuht Märt Treier oli öelnud tervitussõnad, ei asutud kohe esimese teema kallale, vaid sõna sai Lembit Sauer, et rääkida festivali alguseks saali ülesseatud näitusest “Naised Hiiumaa spordis”. Saare spordielu läbi ja lõhki tundes tõdes ta, et naiste osa on olnud suur ja see väärib senisest rohkem esile tõstmist.
Seejärel asus esimene aruteluring vaagima küsimust, kas tervena elamine on privileeg või normaalsus. Küsimusi esitas end Sõru kandi hiidlasena tutvustanud SA Hiiumaa Sadamad nõukogu esimees Margus Kastein. Lisaks talle avaldasid arvamust valla sporditaristute haldaja, Hiiumaa Sport juht Martin Lauri, MTÜ Hiiumaa Jalgpall tegevjuht Georg Linkov ja Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg.
Arutelus rõhutati, et kuigi elatakse kauem, elatakse kauem haigena. Tervena elamine on normaalsus, siin maanurgas. Tihti nähakse spordis ja liikumises peamist hea tervise tagamise võtit, kuid sama tähtis on toitumine, eluviisid ja -keskkond. Vaimne tervis on samuti tervis, aga selle kohta on statistikat vähe ning seosed on pigem kogemuslikud. Sportimisvõimaluste paranemine pole sugugi kaasa toonud nende laialdasemat kasutamist ega kõrgemaid tulemusi. Miks? Valikuterohkuses on raske tekitada liikumisharrastuse motivatsiooni, tugiteenused ei tule investeeringutele järele, häid treenereid on vähe. Tähelepanu on haigustel ning raha ei jätku, et tervena elamist toetada.
Teine valdkond, mis arutelu alla võeti, oli sõnastatud küsimusena: Hiiumaa – kas tulevane alternatiivhariduse kants ja seda juhtis Märt Treier. Oma vaateid ja arusaamu tutvustasid sügisel avatava waldorfsuunitlusega Hiiumaa Vabakooli juht Margarita Korol ning kaks pikaajalise kogemusega koolijuhti – Palade põhikooli ja Suuremõisa lasteaed-põhikooli direktor Antti Leigri ja Hiiumaa gümnaasiumi ja Hiiumaa Ametikooli direktor Ivo Eesmaa. Lapsevanema positsioonis osales arutelus näitleja ja ettevõtja, kolme lapse isa Kristjan Arunurm.
Kuigi tava- ja erakoolides on erinevusi, ei tähenda see Eesmaa sõnul, et üks on teisest parem või halvem.
Arutelus ilmnes, et eri tüüpi koolides kerkivad üles samalaadsed küsimused – kuidas arvestada lapse eripära ja toetada andekust, leida sobivaid hindamis- ja tagasisideviise, lõimida õppeaineid ja rakendada paindlikke õppevorme, tihendada kontakte lapsevanematega.
Kolmandas aruteluringis oli keskmes arvamuskultuur ja -kultuuritus ning see, kas netist pääseb välja. Rääkimas olid strateegilise nõustamise konsultant Mart Repnau, praegu hobifotograafina tegutsev Harri Rinne ja Riigikogu saadik, Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik.
Kristjan Arunurme juhitud vestlusest jäi kõlama, et sotsiaalmeedia avalikes kohalikes gruppides arvamuste puudust ilmselgelt pole, aga napib kuulamist, fakte ja seostatud arutelusid. Totaalne arvamusvabadus paistab silma keskealiste, mitte noorte hulgas, iseloomulik on avalduste provokatiivsus ja enamasti seegi, et vastus ei huvita.
Harri Rinne sõnul on välja selgitatud, et ainult kolm protsenti inimestest kommenteerivad ning seetõttu ei peaks neile tähelepanu pöörama.
Neljandaks nägi päevakava ette intrigeeriva arutelu teemal, kes on tähtsam – kas saarlane või hiidlane ning eeldati, et selles ei piirduta üksnes praamiteemaga. Juhtus aga nii, et osalema kutsutud jäid kohale tulemata ning elektrikatkestuse tõttu polnud võimalik saada ka virtuaalühendust. Selleks, et arutelust mitte loobuda, ärgitas Märt Treier laua ümber tulema kohalolijaid, kelleks olid Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja Kaja Antons, ettevõtja Peep Lillemägi, eelmises arutelugrupis osalenud Kristjan Arunurm, Mart Repnau ja Aivar Viidik. Arutelu keskendus hiljutisele parvlaevakriisile ja selle õppetundidele ning analüüsiti mõju, mis kaasneb erinevate sõnumitega.
Hiiumaa arvamusfestival toimus neljandat korda, teist korda kandis see nime “Kolumise kogusaamine”. Korraldaja, Hiiumaa arenduskeskuse projektijuhi Katrin Hordo sõnul kujunesid teemad välja koostöös Märt Treieriga, kes oli päevajuht ka eelmisel aastal. Lahkudes öeldi tänusõnad nii korraldajatele, kaasarutlejatele kui külamajarahvale.
Toimunud arutelud salvestati ning need on järelevaadatavad Arenduskeskuse zoom-keskkonnas.
