Arhitektuuriprofessor Jaan Kuusemets astub isa jälgedes

Öeldakse, et käbi kännust kaugele ei kuku. Just nii on ka Jaan Kuusemetsaga, kes astus isa Jüri kingadesse ja need ei jäänud talle teps mitte suureks. Isa asutatud arhitektuuribüroo DAGOpen on kindlates kätes.
Jaani isa Jüri tegutses pikka aega kalurikolhoosi Hiiu Kalur peaarhitektina ning vahetult peale Eesti taasiseseisvumist aastal 1992 asutas arhitektibüroo Dagopen, mis tema juhtimisel kasvas edukaks ja tuntuks ning laienes Tallinnasse. Ema Virve on aga hariduselt koorijuht, kes töötas aastaid hoopis Hiiumaa maa-arhivaarina.
Mässumeel ja ühiskonnakriitilisus
Vahel on nii, et kooli lõpetades oled sa nagu peata kana ja ei tea, millist eriala edasi õppima minna. Nii oli ka noorukesel Jaanil. Ta lihtsalt oli teadmatuses. Saarerahval on tihtipeale nii, et neid kisub mere poole ja nii asus ka Jaan õppima Mereakadeemias.
“Minu haridustee Hiiumaal kulges vaevaliselt ja konarlikult. Millegipärast mul puudus sel ajal igasugune huvi ja motivatsioon õppida. Olin teismelisena üsna ühiskonna­kriitiline ning mässasin omal moel kehtiva korra ja haridus­süsteemi vastu. Keskkooli lõputulemused olid mul vastavalt sellele nii kehvad, et ma ei üritanudki nendega pääseda kuskile mujale kui Mereakadeemiasse. Saarlaste ja hiidlaste suhtes oldi selles koolis natuke leebemad. Mõistus saabus mulle koju alles kolmanda kursuse alguses, kui dekaan mind enda juurde kohvile kutsus ja sõnas: kahe nädalaga olgu likvideeritud üheteistkümnest võlast vähemalt seitse, muidu viskame su koolist välja. Ma usun sinusse ja kõik on võimalik!” Noormees võttiski end kokku ning probleemid said lahendatud. Esimest korda elus avastas ta, et õppimine võib olla iseenesest
nauditav ja huvitav tegevus – nii õppimise protsess kui ka selle vahetu tulemus. Pärast seda pöördelist momenti olid Jaanil nii merekoolis kui ka järgnevates ülikoolides valdavalt viied, mõni neli eksis nende vahele ära.
Kõik tuleb tasa ja targu
Nii ka Jaan Kuusemetsa karjääris. Arhitektibüroos sai alustatud väikeste detailplaneeringutega, edasi asus ta isa Jüri ja Taavi Stomma juhendamisel hoonete projekteerimise juurde. Esimene olulisem projekt, mille ta juba suhteliselt iseseisvalt projekteeris, oli Kärdla haigla taastusraviosakond. Oli aasta 2010.
Paralleelselt lahendas ta diplomitööks ehk selle hetke kohta liigagi ambitsioonika ülesandena samal ajal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse täpse lähteülesande järgi mahukat ehitusprojekti – Mandri-­Hiina ja Hongkongi vahelise piiriületamisterminali selle jaoks rajatud tehissaarele! See töö oli ülimahukas ja Jaan meenutab, et selle tegemise protsessis katkus ta peast portsu juukseid välja. Projekt aga õnnestus ja elus sai tehtud suur arenguhüpe…
Magistritöö koostas Jaan 2012. aastal Israelis, Tel Avivi Ülikoolis ning selle teoreetilises osas uuris ta ruumi poeesiat ja fenomenoloogiat arhitektuuris. Magistritöö projekti osana kavandas ta fenomenoloogiast lähtuvalt linnaväljaku ja kogukonnakeskuse Tel Avivi. Samal aastal, kohe pärast magistritöö kaitsmist võttis ta isalt büroo juhtimise üle.
Covid-19 jättis jälje ka projekteerimisse
Pärimisele, mis teeb arhitektuuri eriala populaarseks ja huvitavaks, sain vastuseks: “Ma ei oska öelda, kas see on populaarne, aga kindlasti on antud eriala väga huvitav ja vaheldusrikas. Võib-olla kõrvalt vaadates tundub arhitekti amet kuidagi lihtsam ja glamuursem, aga tegelikult tuleb teha väga palju tööd, mis on tihtipeale suhteliselt pingeline ja vastutusrikas. Ma leian, et selleks, et olla hea arhitekt, peaks sinu töö olema ühtlasi ka hobi ja kirg. Sellisel juhul saab väita, et öösel ja nädalavahetustel tööd tehes tegeled sa pigem oma niinimetatud hobiga, mitte ei tee tööd.”
Muude hobide jaoks suvel 42. sünnipäeva tähistaval mehel eriti aega pole: ei sporti­miseks ega muuks. Füüsilise vormi hoidmiseks üritab ta iga päev 10 000 sammu täis saada. Hiiumaale sattudes aga meeldib talle väga jalgrattaga sõita. Ka oma kahe lapse, kahe- ja neljaaastasega müramine või nende kelkudega lasteaeda viimine on päris hea trenn. Meeldiv tegevus, reisimine, aga on hetkel pandeemia tõttu raskendatud.
Professor Taltechis
Aasta tagasi sai Jaanist Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor. Lisaks praktiseeriva arhitekti ametile asus ta Tehnikaülikooli tööle seitse aastat tagasi. Alguses oli väikese koormusega kaasjuhendaja, kolm aastat hiljem sai lektoriks ning arhitektuuri programmijuhi kohusetäitjaks. Läks veel paar aastat ja juba oli ta nii arhitektuuriõppekava programmijuht kui lektor. Eelmisel aastal aga valiti ta arhitektuurieriala professoriks. Jaan ise ütleb, et see tuli tema jaoks mõnevõrra ootamatult ega olnud eesmärk omaette.
DAGOpeni suurprojektid
Praegu on käimas Hiiumaa Tarbijate ühistu kaubanduskeskuse ehitus Käinas. Jaan tunnistas, et hoone projekteerimiseks oli väga vähe aega ja töögraafik pingeline, nagu nüüd ka hoone ehitajal. Keskus peaks valmima juba selle aasta juuniks.
Suurprojekt on ka 2023. aastaks valmiv Viljandi haigla, mille projekteerimisse kaasati kaks Hispaania arhitektuuri­bürood nagu ka kogenud medit­siinitehnoloogid Hispaania büroost PLANHO Consultores, kes meditsiinitehnoloogia ja haiglate projekteerimisele spetsialiseerunud. Seoses koroonapandeemia saabumisega tuli projektis teha olulisi muudatusi ja taastus­ravi osakond projekteerida nii, et seda oleks suhteliselt lihtne muuta nakkushaiguste kliinikuks.
Hiiumaa TOP10 tipus
DAGOpen tõusis mullu Äripäeva koostatud Hiiumaa ettevõtete TOP10 parimaks. Kas koht vabariigi ettevõtete esikümnes oleks reaalne? “Ma ei tea, mis peaks juhtuma, et üks arhitektuuribüroo vabariigi ettevõtete edurivis üldse väga kõrge koha saaks,” naeris Jaan ja küsis vastu: “Võitma ehk mõne suure ja väga olulise arhitektuuri­võistluse välismaal?”
Küll on DAGOpen Eesti arhitektuuribüroode TOPis varemgi kõrgel kohal olnud.
Eestis on võidetud ka väga olulisi rahvusvahelisi arhitektuurivõistlusi. Mõned näited: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone, Tallinna Kauba­maja uue hoone kvartal, Kalasadama 10 hotelli­kompleks. DAGOpenil on n-ö käsi sees ka kaugetes maades. Nii valmis büroohoone Saudi Araabias Dammami linnas ja spaaga hotellilaiendus Saksamaal Warenis.
Pealinn ja kodusaar
Asju suurelt vaadata armastav hiidlane ütleb, et meie pealinna kerkivad uued hooned eriti kontekstist väljas polegi. Ka võib konteksti mitte­kuulumine olla teinekord teadlik valik ning arhitektuurse kontseptsiooni osa. “Paljud uuenduslikud hooned, mis omal ajal absoluutselt konteksti ei sobinud, on praeguseks hetkeks sulandunud ümbrusega,” ütleb ta.
Hiiumaale jõuavad Jaan ja tema Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri õppiv abi­kaasa Kadriann koos oma kahe lapsega päris tihti. Jaan ütleb, et Hiiumaal toimuv läheb neile korda ning neil on hea meel, et elu ja võimalused saarel arenevad ja paranevad.
Ka on Kuusemetsadel Hausma külas kena aastaringselt elatav paadikuur-suvemaja. Kuna DAGOpenil on kontor jätkuvalt ka Hiiumaal, siis ei saa väita, et Jaan Kuusemets saarel vaid puhkamas käib. Aga kodusaarel on alati hea olla ja rada lapsepõlvemaale ei rohtu…
Piret Linnamägi