erakogu Ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link viitas, et mullu võttis vabariigi valitsus vastu kaks olulist otsust, mille eesmärgiks parandada meie inimeste tervist ja turvalisust ujumisoskuse kaudu.
Valitsus eraldas kohalikele omavalitsustele ujumise algõpetuse läbiviimiseks koolis igaaastaselt lisaraha 1 miljon eurot. Kokku on riigipoolne toetus ujumise algõpetusele alates tänavu jaanuarist seega 1,23 miljonit eurot.
Teiseks otsustati rakendada alates sellest aastast põhikooli kehalise kasvatuse ainekavas ujumise uut õpitulemust, mis on kirjas nii: “Õpilane oskab ujuda, sealhulgas vees sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis kokku 200 meetrit edasi liikuda; hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi”.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints nendib saadetud pressiteates, et laste ujumisoskus peab märkimisväärselt paranema, et nad tuleksid ootamatult vette sattudes paremini toime.
Vastavalt Eesti ujumisliidu ja päästeameti poolt välja töötatud õppematerjalile tuleb ujumisoskust hinnata kriteeriumide kohaselt, mis on levinud ka Põhjamaades.
“Uus õpitulemus on kindlasti väljakutse, mis nõuab professionaalset ja loovat lähenemist ning koostööd eri osapoolte vahel: kool, lapsevanemad, kohalik omavalitsus, ujumisklubid ja ujumisliit ning loomulikult laps ise,” ütles Eesti ujumisliidu president Karol Kovanen.
Valitsuse ülesandel on Eesti ujumisliit alates tänavusest aastast kooliujumise koordinaator, partner ujumisõpetajatele, koolidele ja kohalikele omavalitsustele, et iga laps saaks koolist kaasa ujumisoskuse.
Ujumisliit on ette valmistanud ka metoodilised õppematerjalid ujumisjuhendajate koolitamiseks ning koostöös päästeameti ja kultuuriministeeriumiga on juba koolitatud ligi 700 juhendajat ning õpetajate täiendkoolitused jätkuvad ka tulevikus.
Kogu info kooliujumise kohta leiab veebilehelt www.kooliujumine.ee
