Kolmapäeval korraldas Kaitseliit Kärdla kiriku ees asuva teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele pühendatud mälestussamba juures rivistuse, et vaikusehetkega anda au Vabadussõjas langenutele.
Täpselt kell 10.30 helisesid kõigi Hiiumaa kirikute kellad tähistamaks Vabadussõja relvarahu aastapäeva ja mälestamaks Eesti vabaduse eest langenuid.
Kärdla kirikus helistas kellasid diakon Triin Simson, Emmastes Lui Remmelg, Mänspäe kirikus Triinu Pihel, Pühalepa kirikus Veiko Roosileht, Kassari kabelis Reet Kääramees. Simson selgitas, et tavaliselt on kellalööja ka kirikuteenija, kes valmistab ette jumalateenistused ja kirikutalitused. Ainult Pühalepa kirikus on kirikuteenijaks Helle Nittim ja kellalööja eraldi.
Eesti apostliku õigeusu preester Aabraham ütles, et Kuriste ja Malvaste kiriku kelli helistab tavaliselt Moskvast pärit altariteenija Peter Šuskov, kes õppis Viljandi kultuuriakadeemias, töötab ERRis helitehnikuna ning sooviks päriselt Eestisse elama jääda. Seekord asendasid teda Hillar Padu Kuristes ja Janika Orav Malvastes.
Kellade helistamise tava algatas Hiiumaa muinsuskaitse selts. Seltsi liikmed on uurinud ka seda, kui palju hiidlasi Vabadussõjas osales. Nende andmetel mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.–6. detsembril 1918. Mittetäielikel andmetel osales Vabadussõjas vähemalt 806 hiidlast, 11 meest autasustati Vabadusristiga, oma elu kaotas lahingute või haiguse tagajärjel 54 meest. Lisaks ligi 500 mobiliseeritut, kelle osalemine sõjas vajab veel täpsustamist.
Ka on selts algatanud Vabadussõja mälestussamba rajamise. Samba asukohaks valiti Pühalepa kiriku esine plats. Algatajad loodavad, et Tartu rahu 100. aastapäevaks 2. veebruaril 2020 on ka Hiiumaal koht, kus mälestada hiidlasi, kes andsid Vabadussõjas oma elu Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest.
