Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Noorsportlaste pidupäev – kooliolümpia Kärdla staadionil

erakogu
Möödunud nädala kolmapäeval kogunesid kogu maa­konna 1.–3. klassi õpilased Kärdla staadionile, et osaleda Hiiumaa algklasside olümpia­päeval. Traditsiooniliselt on see spordivõistlus kujunenud kooliaasta tähtsündmuseks just pidulikkuse poolest.
Päeva alustati rongkäiguga – just nagu päris olümpial –, mida vedasid Kärdla põhikooli silmapaistvamad noorsportlased, orienteerujad Siiri Talts, Helena Maripuu ja Eliise Kesküla. Järgnesid tantsulised etteasted Tiina tantsustuudio noortelt. Peakohtunik Anneli Ilumets planeeris kavasse ka avakõne ja ühisvõimlemise.
Võistlusprogrammi avas koolidevaheline pendelteate­jooks, kus mõõtu võtmas üheksa kuueliikmelist võistkonda, iga osaleja distantsiks 40 meetrit. Nobedaim ajaga 45,6 sekundit oli Kärdla I võistkond koosseisus Marta Maripuu, Oskar Lips, Kadri-Liis Paul, Martin Põllu, Liisi Koppel ja Andris Pähn.
Poodiumile aga mahtus kõige rohkem Emmaste põhi­kooli õpilasi, kuna nemad teenisid teise-kolmanda koha. Ajaga 46,7 said hõbemedali Erik Pruul, Hanna Pruul, Oliver Post, Egela Leomar, Marten Miller ja Veronica Ellermäe.
Neile kaotasid poole sekundiga koolikaaslased Richard Valk, Tobias Valk, Birgit Rand, Mildred Leenurm, Juss Jaakson ning  Mari-Liis Siimuste.
Seejärel algasid indi­viduaalalad ehk 40 m sprint, 300 m ja 400 m jooks, kaugushüpe ja pallivise.
Medal pole sellise võistluse puhul sugugi peamine ja kahvatub oskuse kõrval tunda rõõmu liikumisest ja spordist, aga et tegemist oli olümpiaga, selgitati ka parimad.
Kõige nooremate tüdrukute seas oli edukaim Carmen Hüüdma Käina koolist. Ta võitis sprindi ajaga 7,5 sekundit ja 300 m jooksu tulemusega 1.05,7. Lisaks sai ta teise koha kaugushüppes ja palliviskes.
Kaugushüppe võitis sprindis teiseks jäänud Elisabeth Eentalu Kärdlast tulemusega 2,75 meetrit. Palliviske võitjaks krooniti pika jooksu teise koha ja sprindi kolmanda koha omanik Marta Maripuu Kärdla koolist.
2. klassi tüdrukutest esines kõige silmapaistvamalt Kadri-Liis Paul Kärdlast. Ta teenis kolm kuldmedalit ja oli palliviskes teine. Tema sprindi aeg oli 7,8 ja 400 m jooksus 1.25,8, millega ta edestas järgmist koguni 9 sekundiga. Kaugushüppe võidu tõi 3,05meetrine hüpe.
Palliviske parim oli
19,75 meetriga Mari-Liis Siimuste Emmastest, kes teenis hõbemedalid kaugushüppes ja 400 m jooksus.
3. klassi tüdrukutest teenis kolm kuldmedalit Eliise Juhe Palade koolist. Aeg 6,7 tähendas poolesekundilist paremust sprindirajal järgmiste ees. 400 m jooksu 1.22,4 aga kuuesekundilist edu. Kaugushüppe võidu tõi tulemus 3,57.
Palliviskes oli parim tulemusega 21,80 meetrit Meribell Rüütel Käinast.
Noorimate poiste seas domineerisid vennad Tikerpuud. Rainer võitis sprindi ajaga 7,4 sekundit, Oliver aga 300 m jooksu 1.05,2ga ja kaugushüppe 3,16ga.
Palliviskes oli parim Rivo Lepamaa Käinast, kes saatis 150grammise viskevahendi 26,08 meetri kaugusele.
2.–3. klassi õpilaste konkurents oli väga tihe. Noorematest oli edukaim Alari Valgma, kes võitis 400 m jooksu ajaga 1.23,0 ja sprindi ajaga 7,3. Lisaks oli ta palliviskes teine ja kaugushüppes kolmas.
Kaugushüppe võitis Oliver Post Emmastest tulemusega 3,30 meetrit. Ühtlasi oli ta palliviskes kolmas ja sprindis teine.
Palliviske võitis Janori Remmelg Lauka koolist tulemusega 31,90 meetrit, kes oli ka sprindis paremuselt kolmas ja 400 m jooksu teise koha omanik.
Vanemate poiste arvestuses läksid kõik alavõidud eri võistlejatele. Kaugushüppe ja 400m jooksu teise koha omanik, Kärdla kooli õpilane Andris Pähn oli ajaga 6,9 kiireim sprindis.
Pika jooksu võitis ajaga 1.24,4 Erik Pruul Emmaste koolist ja palliviske tulemusega 35,0 meetrit Karl Artur Valk Laukalt. Käina kooli õpilane Karl Kustas Toimra oli 3,68ga parim kaugushüppes ning teenis palliviskes ja 40m jooksus teise koha.

Veel lugemist:

UUDISED

Hiljuti toimusid laste kabe­võistlused, kuhu võistlema tulid ainult Kärdla ja Emmaste lapsed. Esimese klassi tüdrukutest oli parim Annabritt Kaugesalu ja teine Liisi Pranno, mõlemad...

UUDISED

Seda lugu ajendas autoreid kirjutama kaks Hiiumaaga seonduvat asjaolu. Tänavu augustis täitub 75 aastat Hiiu maakonna moodustamisest. Seda esiteks. Teine põhjus on soov kirjutada...