Jälgi meid
HL jõulukampaania bänner

UUDISED

Milline saab olema Hiiumaa nägu

Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu eesmärgid, aga ka selle, milline saab olema Hiiumaa nägu. 4. veebruaril saatis maavanem Riho Rahuoja Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu omavalitsustele kooskõlastamiseks.
Milline peaks olema Hiiumaa elektrivarustus?
Sellele vastab Eleringi uuring “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline eeluuring”, mis valminud 2014. aastal. Uuringu järgi on Hiiumaa jaoks sobivaimad lahendused: Leisi–Käina uue 110 kV liini rajamine ja Käina–Kärdla 35 kV liini uuendamine (variant 2b) või Leisi–Käina–Kärdla uue 110 kV liini rajamine (2c). Sobivuselt järgmine oli tagasihoidlikum variant: olemasoleva keskpingevõrgu tugevdamine olemasolevatel mastidel (1a) või koos paralleelliini rajamisega (1b).
Kokkuvõtlikult: mõistlik maksimumprogramm Hiiumaal on Emmaste–Käina–Kärdla 110 kV elektriliini arendus.
Maakonnaplaneeringus on sellele uuringuga põhjendatud arendusele lisandunud 110 kV liini rajamine Emmastest üle Puski Laukale ning Kärdla ja mandri vaheline 110 kV ja/või 330 kV ühendus. Meretuuleparkide ühendamiseks plaanitakse Tahkuna poolsaare nii ida- kui läänekülge 150 kV ja/või 330 kV pingega maakaablid, mis kulgeksid Kärdla alajaamani. Sealt edasi läheksid kaks 330kV kaablit mandrile Aulepa alajaama.
Planeering ütleb, et selline lahendus on leitud koostöös elektrifirmadega Elektrilevi, Elering ja Nelja Energia. Planeeringu juhtrühma protokollist saab teada, et on olemas Tallinna Tehnikaülikooli töö “Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga”. Avalikest allikatest selgub, et selle koostamist rahastas Nelja Energia.
Palvele saada see uuring tutvumiseks, oli maavalitsuse spetsialisti vastus: kõigepealt peab kehtestama merealade planeeringu, siis avalikustatakse töö (meretuuleparkide) projekti keskkonnamõjude hindamise raames.
Maakonnaplaneeringusse on sisse viidud väga suured muudatused, võrreldes Eleringi poolt tehtud uuringus soovitatuga. Uuringut, mille alusel muudatused sisse viidi, ei avalikustata. Selline asjaajamine on vastuolus antud maakonnaplaneeringu menetlemisel rakendatava ja senikehtinud planeerimisseadusega (vana PlS §14 lg2), mis ütles, et planeeringu koostamise käigus kogutud andmed ja materjalid säilitatakse ning on kättesaadavad huvitatud isikutele. Maakonnaplaneeringu koostamisel vastutab selle seaduse täitmise eest maavanem.
Leian, et õigusriigis ei tehta suuri planeeringuotsuseid salajaste dokumentide alusel!
Kellele ehitatakse kõrgepingeliin?
Hiiumaa läänerannikule planeeritakse elektriliine, mis suuruselt ületavad saarel olemas olevad. Sama planeering näeb sellesse piirkonda vaid ebaregulaarse ühistranspordiühenduse, põhjuseks hõredast asustusest tingitud väike nõudlus.
Keda näeb planeerija elektritarbijana, kui ta arvab, et inimesi ei piisa bussiliini igapäevaseks käigushoidmiseks?
Vastus on kirjas Hiiumaaga piirnevate merealade planeeringus, kus on ette nähtud suur tuulepargiala Kõpu poolsaarest edelasse koos planeeritava merekaabliga Hiiumaa läänerannikule.
Merealade planeeringu heakskiitmist on takistanud ka selgusetus tuulepargi ühendamise võimalustest Eesti elektrivõrku.
Kui volikogud kooskõlastavad maakonnaplaneeringu ja sellega nõustuvad hiidlastele mittevajaliku kõrgepingeliini rajamisega saare läänerannikule, anname rohelise tee ka meretuulepargile Mardihansu lahes.
Suured elektriliinid Kärdla lähistel on vajalikud tuuleparkide jaoks Apollo, Vinkovi ja nende lähimadalatel. Nende arendajaks on AS Nelja Energia, mille enamusosalus kuulub Norra firmale Vardar Eurus ja tema emafirmale Vardar AS. Projekti realiseerumisel voolab selle ettevõtluse tulu Norra kuningriiki. Hiidlastele jääb suurte rajatiste talumise võlu ja valu.
Hiiumaa kui pärl mere süles… Nii tunnevad paljud hiidlased. Maailmas käinud ja maailma näinud inimesed teavad, et neil on õigus. Sellist ürgset loodust ja liigirikkust täiusliku tervikuna mujal Euroopas enam peaaegu ei olegi.
Ametlik tunnustus sellele on paljude Hiiumaa piirkondade kuulumine Natura 2000 alade hulka. Need alad on seatud haruldaste või ohustatud liikide ja elupaikade kaitseks. Suurimat avalikku tähelepanu on saanude euroopa naaritsa lugu. Samas, Natura ei tähenda majandustegevuse keelamist, vaid mõistliku ja säästva looduskasutuse jätkumist.
Natura 2000 reeglid tähendavad, et välditakse neid alasid ebasoodsalt mõjutavaid tegevusi. Maakonnaplaneering praegusel kujul oma hiigelsuurte elektriliinidega ei vasta sellele nõudele. Kahjustada saavad Tahkuna poolsaare ja Kukka-Luhastu loodusala loodusväärtused, haavatakse euroopa naaritsa õhkõrna asurkonna elutingimusi jne.
Maavanem ei saa kehtestada planeeringut, kui ta ei ole veendunud, et selles ette nähtud tegevused ei kahjusta Natura alasid. Seda nõuavad Eesti Vabariigi seadused ja näitavad Euroopa Kohtu kohtulahendid. Vähimagi kahtluse korral, et kaasnevad negatiivsed mõjud, tuleb läbi viia asjakohane hindamine ja parimatest teadussaavutustest lähtudes selgitada kavandatava tegevuse kõik mõjud.
Planeeringus (Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on planeeringu osa) on kirjeldatud võimalikke negatiivseid mõjusid. Maakonnaplaneering praegusel kujul ei vasta nõudele viia vajadusel läbi asjakohane hindamine. Seega on omavalitsustele kooskõlastamiseks saadetud planeering, mida seadusi järgides kehtestada ei ole võimalik.
Maavanem on saatnud kooskõlastamiseks planeeringu, mille menetlus ja sisu ei vasta nõuetele. Oleks suurepärane, kui ta ebakohtade ilmnemisel asuks seda kõigi nõuetega vastavusse viima.
Praegu on planeering vallavolikogude laudadel, seega on igal vallavolikogu liikmel võimalus ja vastutus, milliseks kujuneb Hiiumaa nägu tulevikus.
Võib ju väita, et dokumendi on koostanud asjatundjad ja sisu kontrollivad riigiasutused, kuid meil kõigil on õigus ja võimalus planeeringusse süveneda ning aktiivselt kujundada Hiiumaa tulevikku.

INGE TALTS
Hiiu vallavolikogu liige

Vastus 11. märtsil ilmunud Inge Taltsi artiklile “Milline saab olema Hiiumaa nägu”

Maavalitsus on maakonnaplaneeringu koostamisel teinud koostööd kõigi osapooltega, sh Eleringi, Elektrilevi kui ka Nelja Energiaga.
Leisi–Emmaste–Lauka 110 kV elektritrassi rajamine on Elektrilevi ettepanek, mille tulemusena tekib Leisi alajaamast algav ja sulguv sõltumatu ringtoide. See annab võimalusi arenguteks ja elektrivõrguga liitumiseks ka Hiiumaa läänepiirkonnas ja selle tulemusena lüheneks 10 kV toiteliinid. Katkestuste ja rikete osas on kõige suurem ja tunnetatavam probleem just 10 kV võrgus.
Kärdla ja mandri vahelise elektritrassi rajamisega tekib ringtoide Hiiumaa ja mandri vahel. Tänane võrk sõltumatut ja piiranguteta ringtoidet ei taga. Ühendus mandriga on Eleringi uuringus küll kõige kallim variant (uuringus variant 3 koos nelja alavariandiga), kuid tagab kõige sõltumatuma ringtoite ja annab ka Vormsile ringtoite kasutamise võimaluse.
Ringtoite vajadus ei ole seotud ainult võimaliku tarbimise suurenemisega, vaid eelkõige varustuskindluse ja kvaliteedi paranemisega, samuti võimaliku energia tootmise vajadusega (koostootmisjaamad, päikeseenergia, bioenergia, tuuleenergia vms).
Seejuures meretuuleparkide väljaehitamine ei vaja ringtoite olemasolu, kuid annaks võimaluse selle varasemaks väljaehitamiseks, juhul kui arendaja on huvitatud elektritrasse Hiiumaalt läbi tooma ja siia investeerima.
Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2008. aastal koostatud uuring “Hiiumaa avamere tuulepark ja selle liitumine elektrisüsteemiga” on täiendamisel. Kuna uuring ei ole veel täiesti valmis, siis on arusaadav, et töö tellija ei soovi seda veel avalikustada. Maakonnaplaneeringu koostamisel ei ole nimetatud uuringut tervikuna aluseks võetud ning sellele ei ole ka planeeringus viidatud, seega ei ole planeering vastuolus Planeerimisseaduse (PlanS) § 14. Uuringule toetudes andis planeeringusse andmed Nelja Energia ja neid on kasutatud planeeringu põhijoonisel ja seletuskirjas. Kuna uuringut tervikuna ei kasutatud planeeringu koostamisel, siis puudub vajadus ka seda avalikustada maakonnaplaneeringu protsessi raames. Nelja Energia avalikustab töö Loode-Eesti tuulepargi projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikustamise käigus.
Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Hiiumaa elanike arv nagu enamikes Eesti piirkondades ja väheneb suuresti seepärast, et napib töökohti. Oluline on, et Hiiumaale tekiks töökohti ja arendataks ettevõtlust.
Energeetika arendamine mõjutab nii Hiiumaa majandusliku kui sotsiaalse elu aspekte, omab mõju impordi-ekspordi saldole, konkurentsivõimele, tööhõivele ja elukvaliteedile.
Hiiumaa energiavarustuses tuleb kanda suuremaid kulusid, mis tulenevad transpordist, turu suurusest, taristust, saare eraldatusest ja väiksusest, seetõttu on kõrgepingeliini rajamine kindlasti väga vajalik tegevus. See aitab parandada varustuskindlust, vähendab katkestuste ja rikete hulka, annab võimalusi elektrivõrguga liitumiseks nii Hiiumaa põhja-, lõuna-, ida- kui läänepiirkonnas.
Meretuuleparkide väljaehitamine ei nõua ringtoite olemasolu, kuid annab võimaluse ringliini varasemaks väljaehitamiseks.
Maakonnaplaneeringu ühistranspordi käsitluse aluseks on Stratumi 2014. ja 2015. a uuringud, mis on mõlemad kättesaadavad maavalitsuse kodulehel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et elektrit tarbivad kõik, ka need inimesed, kes ühistransporti ei kasuta, seega ei saa ühistransporti ja selle korraldust käsitleda seoses ettevõtluse ja elektrivõrgu arendamisega.
Maakonnaplaneeringu järgi ei hakata midagi rajama. Maakonnaplaneeringule järgneb üldplaneeringu, omavalitsuse eriplaneeringu või projekti koostamine, mille raames on igal juhul vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KMH). KMH raames lahendatakse looduskaitse, väärtuslike maastike, rekreatsiooni jms seonduvad küsimused. Sõltuvalt ala valikust võib konflikte tekkida või mitte tekkida, neid ennetavalt määratleda maakonnaplaneeringus aga ei ole võimalik, kuna maakonnaplaneering on selleks liiga üldine. Kui konflikte tekib, siis tuleb nendega ka arvestada, planeeringute eesmärgiks ei saa kindlasti olla tööstusmaastiku kujundamine.
Maakonnaplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH) ehk eelhindamist. KSH raames tuvastatakse tegevused ja nende eeldatav mõju ning tuuakse välja soovitused ja nõuded järgnevateks etappideks. Natura hindamise juhend ütleb, et eelhindamise puhul on oluline välja selgitada, millised konkreetsed tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised võiksid koos teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Kavandatava tegevuse elluviimise etappide kaupa tuuakse välja ka need alamtegevused, millel võib olla negatiivne mõju Natura liikidele ja elupaigatüüpidele ning kirjeldatakse nende tegevuste võimalikku mõju. Oluline on märkida, et tegemist ei ole veel hinnangute andmisega, vaid see on võimaliku mõju prognoosimine, et järgnevas etapis oleks võimalik otsustada, kas on vaja liikuda asjakohase hindamise etappi või ei. Juhendist tulenevalt ei saa maakonnaplaneeringu taset arvestades maakonnaplaneeringu KSH raames teha Natura asjakohast hindamist, ehk KSH ei saa minna detailsemaks kui on planeering ise.
Maakonnaplaneeringu koostamise protsess on olnud avalik, alusmaterjalid ja planeeringudokumendid on Hiiu maavalitsuse kodulehel kättesaadavad, läbi on viidud avalikke arutelusid ja eskiisi avalik väljapanek, kus asjast huvitatud osapooled on saanud kaasa rääkida. Kinnitame, et maakonnaplaneeringu sisu ja menetlus vastavad nõuetele.
Riho Rahuoja
Hiiu maavanem

Veel lugemist:

NÖÖBIST KINNI

Mis saab, kui näiteks kogu Hiiu saar jääb 24 tunniks või ka 48 tunniks ilma elektrita? Vastab Hiiumaa turvalisuse nõukogu ja valla kriisikomisjoni juht,...

UUDISED

Eelmisel kolmapäeval möllanud tormi ajal oli Hiiumaal vooluta tuhat klienti, enamikul neist taastati ühendus juba hilisõhtuks, aga Kõpu poolsaare läänetipus asuv Hirmuste küla oli...

UUDISED

Eile hommikul saartelt alanud tugev lörtsisadu põhjustas Elektrilevi võrgus rikkeid ja tuhanded kliendid jäid elektrita. Hiiumaal oli tipphetkel vooluta 380 klienti. Kella kolme ajal...