Leluselja jahiseltsi liikmed istutasid
aprilli lõpus oma jahipiirkonna raiesmikele uusi puutaimi, et korvata põtrade ja hirvede kahjustusi riigi metsamaadel.
Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev rääkis, et talvel on puuhakatiste ladvad ja oksad, mis lume alt välja paistavad, metsloomade maiuspala. Ladva kaotanud taim pole aga enam elujõuline.
Nii saidki jahimehed riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) männi- ja kuuseistikud, töövahendid ja juhendajaks kogenud metsamehe Indrek Pisa. “Paljud polnud metsaistutamisega kunagi kokku puutunud,” ütles Alev.
Pisa tegi väikese puude istutamise koolituse, siis tööriistad kätte ja vanale raielangile. Ettevalmistustööd olid seal juba eelnevalt tehtud, pinnas kobestatud ja vaod sisse tõmmatud.
Seltskond jagati pooleks, ühed istutasid mände, teised kuuski. Osa istutajaid kasutas istutustoru, teised panid taime mulda istutuskiilu abil.
Ettevalmistatud maalapp asus Leluselja tee ääres. Ühele poole teed istutati kuuski ja teisele poole teed mände. Istutuskoht sõltus muidugi mitte teest, vaid maapinna tüübist.
Väike võistlusmoment oli ka asja juures – need, kes istutasid kuuski, jõudsid maha panna 3600, teised 100 taime vähem. Kokku pandi istikuid mulda 2,63 hektaril.
Märt Kesküla leidis langilt hirvesarve ja kinkis selle kõige nooremale osalisele, neljaaastasele Stella Pauklinile, kes vahepeal küll vaatas töötegemist isa kukilt.
Metsa istutama oli tulnud 22 inimest: jahimehed, nende pereliikmed, sõbrad ja tuttavad. “Me ei uskunud, et nii palju rahvast kokku saame ja sellise lahmaka maad jõuame taimi täis istutada,” imestas Alev isegi. “Jahimehed jäid rahule ja loodame, et metsamehed samuti.”
RMK on nende jahimaadel kõige suurem omanik, peaaegu pool Leluselja jahiseltsi maadest kuulub riigile.
Kui vähegi võimalik, tahab Leluselja jahiselts ka tuleval aastal sama ettevõtmist korrata.
Paar aastat tagasi kostitasid seltsi liikmed metsseakahjustuste pärast kannatanud Õngu küla elanikke jõululaupäeval metssealihast grillvorstidega.
