repro Kärdla Keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitjaks osutus ideekavand märgusõnaga “Kärrdal”. Autoriteks Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors ja Johan Olsson Rootsis, Göteborgis tegutsevast maastikuarhitektuuribüroost Mareld. Töö valmis koostöös arhitektuuribürooga Bornstein Lyckefors.
“Mobiilne peegel”
Võidutöö suurim aktsent on paargut meenutav kolmnurkse puidust sõrestikkatusega ja klaasist otsaseintega turupaviljon, mille kohta autorid kirjutavad järgmist: “Turumaja lebab keset keskväljakut ja on hästi vaadeldav. Selle peamiseks ehitusmaterjaliks on puit ja vormiks lihtne kolmnurk, mis kannab vihjeid Kärdlale omasele puitarhitektuurile.”
Hoonesse saaks rajada turukauplusi, tualetid, söögikoha, kohviku, kioski, ootepaviljoni jms.
Võidutöid esitlesid Kärdla kultuurikeskuses Kalle Vellevoog Eesti arhitektide liidust ja žürii esimes Georg Linkov.
Võitjatega võeti ühendust läbi Skype’i. Võidutiimi ainus eestlasest liige Martin Allik ütles, et osalemisotsus tuli lihtsalt kuna Eestil ja Rootsil on sajanditepikkune side, mis kõige tugevam on saartel ja ka Kärdlas. “Mitmed meist on Hiiumaal käinud ning Kärdlasse ja Hiiumaasse armuda on lihtne,” ütles Allik. “Meie võistlustöö eesmärk oli väikekaubanduse kokkutoomine linna südamesse ja tundub, et see õnnestus,” selgitas ta.
Žürii esimehe idee, teha turuhoone teisaldatav, et näiteks paraadi jaoks oleks võimalik väljakuruumi suurendada, võtsid autorid meelsasti vastu, kinnitades, et niisugune lahendus on täiesti võimalik ja nad nimetasid hoone kohe “mobiilseks peegliks”.
See, milline turumaja lõplikult välja nägema hakkab, selgub täiendava konkursiga.
Autod inimeste vastu
Linkov ütles, et võidutöö võlus sellega, et see oli hästi julge ning hästi oli ära tabatud üks peamisi eesmärke – vahetada autod inimeste vastu, unustamata seejuures ka esindusväljaku ääres tegutsevaid ettevõtjaid.
Väljaku tulevasel liiklusskeemil jäetakse autode jaoks üks otsetee, mis asub praeguse vahtraallee joonel. Suur parkla tuleb Hiiu Konsumi ette ja ülejäänud väljak jääb jalakäijate päralt.
Veel üheks eeliseks nimetas ta, et turuhoonet on võimalik välja ehitada järk-järgult.
Ehitamisaja kohta ei osanud Linkov veksleid anda. Esialgse plaani järgi taheti kõigi konkursil osaleva 14 Eesti linna keskväljakud ehitada välja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi vahenditest. Linkovi sõnul on kogu maakonnale ette nähtud summa väike ja paljud muud objektid märksa pakilisemad. “On ilmne, et nendest vahenditest seda teha ei saa,” ütles Linkov.
Kavas on jätkata väljaku ja selle objektide projekteerimisega, et olla valmis juhuks kui avanevad mingid muud võimalused, et siis kohe taotlus esitada ja linna keskväljak ühekorraga uueks kujundada.
Kuna planeering hõlmab lisaks linna maale ka eraomanike kinnistuid, loodetakse nendega teha koostööd. Kavatsust maid ära osta Linkovi sõnul esialgu pole.
Võistlus korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks Kärdla linna keskväljakule, eesmärgiga koostada lahenduse alusel uutele hoonestatavatele maaüksustele detail-
planeeringud ja väljaku ehitusprojekt. Võiduprojekt tahetakse teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Kärdla Keskväljaku arhitektuurivõistlus oli neljas, järgmisena selguvad Rapla
võistlustulemused.
