Mere ääres, liivaranna piiril laiutavad aga uhkes üksinduses kurdlehise kibuvitsa põõsamassiivid täis hõõguvoranže marjakobaraid. Siin ei paista ühtki korjajat ei lähedal ega kaugel, sest kes viitsiks nende kiulisi seemneid täis marjadega jännata. Õnneks mina viitsin ja soovitan teistelgi kibuvitsaga sõbraks saada. Kurdlehise kibuvitsa marjad (botaanilises terminoloogias tegelikult tõrsikud, aga ärme aja asja keeruliseks) on õigel ajal korjates ja osavalt puhastades suurepärane moosi ja magustoidu materjal. Värskelt, st. töötlemata süües saab kibuvitstest ka märkimisväärse koguse C-vitamiini, mis kuumtöötlemisel paraku kaob. Nii et kibuvitsu võiks korjata põhimõttel “peotäis korvi ja üks suhu”.
ja