Meenub 20 aasta tagune Hiiu Folk. Seltskonnast paar meest panid õhinal metsa seda jugapuud vaatama. Mina ei suutnud uskuda, et selline asi nagu jugapuu Kassari metsas võimalik on. Hämar juba ka, mis sa seal koperdad ja ragistad, parem libistasin õltsi ja kuulasin lavalt kostvat mussi.
Vahepealsetel aastatel unustasin selle seiga. Kuniks tänavu varasuvel sattusin PlutoF-is kaardile, kus tõepoolest jugapuu ära märgitud. Asukoha kirjeldus umbkaudselt nõnda, et 800 m enne Sääre tirbi parklat keerata läände ja umbes poolel teel mere poole tema ollagi. Tundus lihtne.
Tegelikkuses osutus asi märksa keerulisemaks. Nimelt on sinna kulgev metsatee üsna täis kasvanud ning tormimurdu uppunud, seega sama hästi kui läbimatu. Ka kõrvalt lageda “savanni” servast minnes tuli ikkagi lõpuks rägasse sukelduda. Risti-rästi poolõõtsakil saaretüved nõudsid lausa turnimist, et edasi saada.
Kuid siis: seal tema oli, päris ehtne jugapuu! Kolmeharuline, kõrgust 3-4 meetri vahele. Nagu ilmutis.
Picasa / Tapio Vares Üks jugapuuseemikuist
Ning selle jugapuu juurest paistis taamal veel midagi kahtlast. Selline tumendav nagu alusrinde kuusk. Ega ometi…? Siit edasi läks astumine lahedamaks.
Ei, ei olnud mingi kuusk. Teine jugapuu! Sel kaheharulisel puul kõrgust 4-5 meetri vahele. Täiesti korralik ilus jugapuu, millesarnaseid avamere poolse Hiiumaa metsades palju nähtud. Tagatipuks silmasin ta all ja ümber seemikuid, 1–3 aastasi, kokku kaheksa. Võibolla langenud räga vahel veelgi rohkem. Seega oli tegemist emapuuga.
Aga jah, see kasvukoht on täiesti ebatüüpiline. Kõik Hiiumaa looduslikud jugapuud kasvavad Õngul, Kõpus ja Tahkunas, varjukate okaslaante rüpes. Need kohad on ilmselt väga vanad, seniajani on jugapuud loetud meil reliktliigiks soojemast kliimaperioodist. Karmi väikse jääaja suutsid need populatsioonid üle elada tänu talvi mahendava avamere lähedusele. Kusjuures tänasest merest on need üksjagu eemal, vaid Õngu jugapuudest jääb rannikuni alla kilomeetri.
Kassari jugapuude elupaik on sootuks teistmoodi. Mereni on siit vaid paarsada meetrit ning okasmetsast pole juttugi. On hoopis lopsakas salulehtmets, kus sangleppadele seltsib saari ja toomingaid, salutaimedest näiteks mitmeõielist kuutõverohtu ja salu-siumarja. Jugapuud kasvavad nõlva jalamil, siit edasi mere poole valdab sammastüveline sanglepik.
Istusin sel juunipäeval seal jugapuu all murdunud saaretüvel päris hulk aega ja tundsin end kui muinasjuttu sattunult.
Vägisi tekkis Ahvenamaa tunne. Sealsed jugapuude kasvualad asuvad kõik peaaegu otse rannikul, varasematest puisniitudest tekkinud salulehtmetsades või suisa puiskarjamaal (kariloomade eest taradega kaitstud). Võrreldes Hiiumaa jugapuumetsadega, on need alad merest kerkinud palju hiljem, seega populatsioonid pole väga vanad. Arvatakse, et Ahvenamaale on jugapuu inimese poolt viikingiajal sisse toodud ning seejärel seal saarestikus metsistunud.
Kuidas on lood aga nende kahe Kassari lehtmetsa jugapuuga? Esimene mõte oli, et ju on siia istutatud. Millalgi 1960ndatel näiteks. Aga kes ja milleks? Vaadates suurema jugapuu asukohta lehtpuujuurel (lehtpuu ise maha saetud), siis vaevalt keegi istutaks jugapuu niisugusesse paika. Ju on ikka linnud mängus olnud. Istus linnuke puuoksal, lasi plirtsti ja poetas ühtlasi seedimata jugapuuseemne maha. Aga et vähema kui 50 meetri peal kaks jugapuud, see on ikka tõsiselt erakordne.
Istusin sel juunipäeval seal jugapuu all murdunud saaretüvel päris hulk aega ja tundsin end kui muinasjuttu sattunult. Mu kõige lemmikum Hiiumaa jugapuude paik, kindel see.
Kassari suurem jugapuu
Vaatasin neid seemikuid suure jugapuu all ja mõtlesin, et kui väga lootust neil suureks saada üldse on. Veidi eemal olevail valgust ja ruumi ju jaguks, aga teadagi, va sõralised on väga maiad noori jugapuid närima, ei hooli nemad mürgisusest karvavõrdki. Kui ümbritseda mõned traatvõrguga? Ja istutada puu alused seemikud eemale ning kaitsta sõraliste eest? Niiviisi võiks tulevikus sirguda lausa jugapuude salu. Kuid selliselt toimetades oleks tegu paraku pigem juba aiandusega. Ei tundu kuidagi aus ega õige. Need kaks suurt jugapuud on aga siin ise kasvama hakanud ja kõigele vaatamata toredaiks puudeks saanud. Neid jugapuid võib kahtlemata pidada looduslikeks. Ehk küll mõni puritaan võib seda arvata metsistumiseks, kui linnud tõid seemned inimese poolt istutatud aia-jugapuudelt. Kui aga tõid Lääne-Hiiumaa metsadest? Seda ei tee muidugi kindlaks. Nii et parem mitte hakata juuksekarva lõhki ajama.
Praegusel raagus ajal on neid Kassari jugapuid üles leida palju lihtsam kui lopsaklehisel suvel. Nii et kel huvi, võib proovida neid üles otsida. Päris täpset leiukaarti ma aga siinkohal ei lisa, sest II kaitsekategooria liikide puhul on täpsete leiuandmete meedias jagamine keelatud.
Ühte palun ma aga küll: ärge kaevake kaasa sealt jugapuude seemikuid. Andke neile kohapeal võimalus. Mine tea, ehk suudab seal neist kasvõi üks sirguda kord suureks jugapuuks.
ja