Veel kuus päeva, kuni 14. oktoobrini saab nn metsameetmest taotleda toetust noore metsa hooldamiseks ja metsa majandusliku väärtuse tõstmiseks.
“Metsa ja lapsi tuleb kasvatada, kui ei kasvata, lähevad untsu,” ütles Hiiumaa metsaseltsi juhatuse liige ja
metsanduskonsulent Aira Toss Kõpus korraldatud õppepäeval ja ärgitas metsaomanikke toetust küsima.
Koolitusel näitasid noore metsa hoolduse võtteid ette Hiiu saare parimad noored metsakasvatajad, Martti Vesingi, Vahur Vesingi ja Andro Hirvelaan, kes igapäevaselt kasvatavad Rootsis riigimetsa. Kogemusi jagas ka Aivar Mäetagas, kes aastaid tegi sama tööd Soomes.
Kiduspe küla elaniku Kealan Finni noor mets, milles valdavaks puuliigiks kask, nägi pärast hooldamist päris masendav välja – kõikjal risti-rästi langetatud kasetüved, suurem osa üsna pulgad, osa ka paraja kaminahalu mõõtu.
Samas kinnitas Mäetagas, et ühtki puud ei võeta maha huupi, vaid hoolega jälgides, milline puu kasvama jätta, milline maha võtta. “Sellest tööst sõltub, kui suure tulu saab kunagi metsaomanik,” ütles Mäetagas.
Martti Vesingi lisas, et kuigi esmapilgul paistab, nagu läheks sellise hoolduse tulemusel palju puitu raisku, siis tänu valgusrežiimi paranemisele kasvavad allesjäänud puud kiiresti sama või rohkemgi tihumeetreid tagasi ning lõppkokkuvõttes saab hooldatud metsast rohkem ja kvaliteetsemat puitu kui hooldamata metsast.
Mäetagas soovitas erametsaomanikul mahavõetud puud metsa mädanema jätmise asemel kütteks teha ja siis tuleb neistki tulu.
Martti Vesingi ja Mäetagas rääkisid, et metsahoolduseks vajalikud seadmed, nii mootorsaed, võsalõikajad kui hooldustarvikud on odavam osta Soomest või Rootsist kuna Eestis on need kallimad.
Oht tervisele
Samas võib takistuseks saada, et Baltikumi tarnitavad saed on mõeldud töötamiseks segatud bensiiniga.
Aga näiteks Rootsis on juba kasutusel ainult loodussõbralik nn aspen-bensiin, mille aurudest ja heitgaasidest tulenevad terviseriskid väiksemad. “Kui segatud bensiiniga, kiiver peas, töötada ja tuult ka ei ole, hakkab see pea peale,” kinnitas Martti Vesingi.
Mäetagas lisas, et tegelikult peaks ka Eestis mootorsaagides kasutama 95 bensiini asemel 98 bensiini. Kahjuks seda marki kütust Kärdla tanklates enam ei müüdagi, vaid Jetoili Käina tanklas on seda veel saada.
Üheksa aastat Rootsis töötanud Martti Vesingi ütles, et tahaks tagasi kodusaarele tulla pärast 2015. aasta talve, kui senine leping lõppeb ja Eestis samas valdkonnas tööd jätkata. “Kodu on ikka siin ja seal ei leia endale niimoodi sõpru, eriti kui oled juba vanem. Seal oled ikka külaline – naeratatakse küll, aga kui külla kohvile kutsud, siis nad ei tule,” nentis Martti Vesingi.
