KAUR Möödunud hooajal kütiti Eestis 83 285 jahiulukit. Kõige enam metskitsi, kokku 24 752, mida on ligi 1000 isendi võrra vähem kui eelmisel ja ligi 6000 looma võrra vähem kui ülemöödunud hooajal.
Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 5031. Seda on paarisaja isendi võrra enam kui 2020/2021 jahihooajal, kuid oluliselt väiksem, kui sellele eelnenud seitsmel aastal. Kuna intensiivsema küttimisega aastatel 2013–2019 langetati põdra arvukus soovitud tasemele, on viimasel kahel aastal enamuses jahipiirkondades põtru kütitud enam-vähem asurkonna aastasele juurdekasvule vastavas mahus, selgitas KAURi eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
Punahirvede arv kasvab
Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis rekordilised 3195 punahirve, neist lõviosa kõrge hirve arvukusega Saare ja Hiiu maakonnas. Veeroja sõnul on punahirve arvukus Eestis pikemat aega tõusutrendis, samuti on Mandri-Eestis aasta-aastalt laienenud punahirve leviala. “Saaremaal ja ka Hiiumaal on hirve asustustihedus olnud juba aastaid kõrge ning hirved teevad seal põllupidajatele päris palju kahju. Saartel on võetud selge suund intensiivsema küttimisega hirve arvukust langetada,” selgitas ta.
Hiiumaal kütiti 112 põtra, 535 punahirve, 496 metskitse ja 1846 metssiga, mis on Eesti maakondadest kõige suurem arv. Näiteks Saaremaal kütiti 1598 metssiga, mujal oluliselt vähem.
Tingituna metssea arvukuse kiirest tõusust ja koos sellega ka sigade Aafrika katku uute puhangute riskiga, kütiti metssigu ka kogu Eestis oluliselt rohkem; 2021/2022 jahihooajal lasti 11 401 metssiga. Seda on üle 1400 isendi enam kui eelnenud jahihooajal, kuid Veeroja sõnul võis arvukuse täiendava tõusu vältimiseks käesoleval aastal kütitud metssigade arv jääda siiski liiga väikeseks.
Karusid-hunte lasti vähem
Karu arvukus Eestis on saavutanud viimase saja aasta kõrgeima taseme ja karude tekitatud kahjud on suurenenud, nagu ka küttimiskvoodid. Möödunud jahihooajal kütiti 85, aasta varem 92 pruunkaru.
Hunte kütiti möödunud jahihooajal 60, ehk üle kahe korra vähem kui ülemöödunud aastal, mil hundi arvukus ja nende tekitatud kahjud küündisid kümnendi kõrgeimale tasemele. 2020/2021 langes küttimise tulemusena hundi arvukus ning oluliselt vähem esines kodu- ja kariloomade murdmisi, seega vähendati möödunud hooajal oluliselt hundijahi lubade arvu.
Karusid Hiiumaal ei ela ja hunti lasti siin saarel viimati 2017/2018 jahihooajal ehk neli aastat tagasi.
Väikeulukitest suurenes kogu Eestis kütitud kährikkoerte, kahanes aga hall- ja valgejäneste arv. Näiteks Hiiumaal lasti 194 rebast,
215 kährikut, 74 metsnugist ja 20 kobrast.
Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ja metskurvitsaid, oluliselt vähem peeti jahti kodutuvidele.
Hiiu maakonnas kütiti 1463 metskurvitsat, 528 eri liiki parti ja 317 hanelist, aga näiteks ka 99 hallvarest, muid (jahi)linde vähem.
Küttimissoovitused alanud 2022/2023 jahihooajaks avaldab KAUR juuli alguses ilmuvas ulukite seirearuandes.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
