Aasta algul valmisid Tervise Arengu Instituudil (TAI) maakondade tervise ja heaolu ülevaated, millega heidetakse pilk tervise ja heaolu olukorrale, koondades näitajaid demograafiast turvalisuseni.
Millega Hiiumaa eristub
Rahvastiku üldnäitajatest eristus Hiiumaa võrdluses teiste Eesti maakondadega sellega, et meie mehed ja naised elavad kõige kauem. Samas tervena elatud aastad moodustavad nende elukaare ajast vaid 72 protsenti.
Hiiumaal on muu Eestiga võrreldes kõige vähem abivajavaid lapsi.
Kõige vähem sattutakse siin haiglasse vigastuste tõttu ning nii vigastuste kui mürgistuste surmasid on siinmail kõige vähem.
Ka vereringehaigusi esineb Hiiumaal muu Eestiga võrdluses kõige vähem, kuid pahaloomuliste kasvajate näitaja on üks halvimaid.
Hiiumaa 16–64aastased elanikud veedavad ekraani ees kõige vähem aega. Populaarne on tervisesport, kuid kultuurisündmuste kättesaadavust hinnatakse väga kehvaks. Paraku ollakse näitaja poolest halvas esirinnas alkoholi tarbimise osas. Samas ollakse siin saarel rahumeelseimad – tüli ei norita, teiste vara ei himustata ning purjuspäi liiga sageli liiklusesse ei kiputa. Vaktsineerimist meie pered ei karda, pea kõik kaheaastased on saanud kaitsesüsti. Muret valmistab, et Hiiumaa 4. klassi lapsed on muu Eesti eakaaslastega
võrreldes kõige rohkem ülekaalus.
Elame kaua ja üpriski tervelt
Hiiumaa meeste oodatav keskmine eluiga on 76,4 aastat, asetseme sellega võrdluses teiste maakondadega tipus. Samas Ida-Virumaal, kus on lühim oodatav eluiga, elatakse eeldatavalt viis ja pool aastat vähem.
Meie naiste oodatav keskmine eluiga on 83,9 eluaastat, mis on samuti parim Eestis. Valgamaal elades, kus on Eesti halvim samalaadne näitaja, oleks see tõenäoliselt 3,3 aastat lühem.
Need keskmised on võrreldes kümme aastat tagasi koostatud ülevaatega oluliselt paranenud. Toonases uuringus oli Hiiumaa nende kahe näitaja poolest Eesti maakondade võrdluses eelviimasel kohal.
Oodatav eluiga sünnimomendil ehk keskmine eluiga (life expectancy) on näitaja, mis näitab keskmiselt elada jäävate aastate arvu vanuses 0 aastat, kui suremus ei muutuks.
Meeste tervena elatud aastate aeg on 59,7 eluaastat, mis on Eesti parim näitaja, naistel tervena elatud aeg on 64,7 eluaastat, mis positsioneerib meid paremuselt neljandale kohale.
Tervelt elatud aastad on ilma terviseprobleemidest tingitud piiranguteta elatud eluaastate arv. Seda näitajat võrdluseks 2012 koostatud ülevaates ei olnud.
Sündide arv kasvab
Loomuliku iibe näitaja tuhande elaniku kohta oli kümme aastat tagasi ja on meil ka nüüd üpriski kehv, jätkuvalt negatiivne (-4,7), kuid paranenud kahe koha võrra – Hiiu maakond on tagantpoolt lugedes neljandalt kohalt tõusnud kuuendale.
Peame tõdema, et meie maakonna rahvastik vananeb, laste (<14aastaste) osatähtsus on vaid 11,4 protsenti, mis on Eesti halvim näitaja. Ja paraku oli meie see näitaja halvim ka kümme aastat tagasi (13,3 protsenti) ehk siis laste osakaal on veelgi vähenenud.
Laste osatähtsus kajastab ühest küljest vajadust lastele ja noortele suunatud teenuste järele ning teisest küljest potentsiaalseid tööturule sisenejaid. Näitaja võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise parandamiseks vastavalt nende suurusele. Käsitleda tuleb seda koos iibe ja rändega ning analüüsida laste arvu muutust lähiaastatel. Seeläbi saab teada, millises vanuses lapsi on maakonnas vähem, millises vanuses rohkem, andes ka teavet vajalikeks investeeringuteks lähemas ja kaugemas perspektiivis.
Eakate arv kasvab
Seevastu eakate (>65aastaste) osakaal on viimase kümne aasta jooksul Eestis tervikuna kasvanud. Hiiumaa on selle näitajaga püsinud Eesti võrdluses kuuendal-seitsmendal kohal. 2012. aastal oli Hiiumaa vastav näitaja 17,9 protsenti, nüüd 22,6 protsenti.
Eakate osatähtsus kajastab potentsiaalset väljakutset sotsiaalteenuste süsteemile. Indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise parandamiseks vastavalt nende suurusele.
Rändesaldo kasvanud
Hiiumaa rändesaldo on positiivne, 4,4 protsenti tuhande elaniku kohta. Oleme sellega Harjumaa järel paremuselt teisel kohal. Kuid Harjumaa näitaja on teistest peajagu üle ehk 9,4 protsenti tuhande elaniku kohta. Näitajaskaala teise otsa jääb negatiivse rändesaldoga, -6,5 protsenti, Ida-Virumaa.
Hiiumaa on oma positsiooni võrreldes kümme aastat tagasi tehtud ülevaatega oluliselt parandanud. Tookord olime tagant neljandal kohal negatiivse kordajaga -8,0 protsenti tuhande elaniku kohta. Ka saarlastel on see näitaja positiivne, 0,9 protsenti tuhande elaniku kohta, mis on Eesti viies asetus.
Rahvastiku üldnäitajate alusel saame järeldada, et Hiiumaal on asjad üldiselt hästi, kuid suuremat tähelepanu tuleks pöörata laste osakaalu suurendamisele. Seda muidugi juhul kui me ei tahagi olla vananeva, ehkki üpriski tervete inimestega maakond.
Laste osakaal aga kasvab siis, kui meil on tasuvaid ja piisavalt väljakutset pakkuvaid töökohti ning vabu elamispindasid, et noored pered tahaks siia tulla ja siin olla.
Heaolukaardid – mis need on?
16. veebruaril korraldas TAI kohalikele omavalitsustele suunatud inspiratsiooniseminari “Terve inimene – omavalitsuse kalleim vara”.
“Paremini kui kunagi varem on viimasel kahel aastal maailmas levinud COVID-19 kriis näidanud, kuivõrd laiahaardelist mõju omab rahvatervishoius toimuv teistele eluvaldkondadele. Selle lühi- ja pikaajalised mõjud on tajutavad kõikjal – majanduses, hariduses, kultuuris, turismis, ehituses ja sotsiaalvaldkonnas,” märkis TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna projektijuht Agne Kivisaar.
Maakonna tervise ja heaolu ülevaated on lühikesed statistilised ülevaated, mis esitavad maakonniti kättesaadavate andmete põhjal valiku tervise ja heaolu näitajatest. Erinevalt põhjalikust ja süvaanalüüsi võimalust pakkuvast maakonna tervise- ja heaoluprofiilist annavad ülevaated põgusa kuid valdkondadeülese vaate maakonna hetkeolukorrale.
Ülevaadetes kasutatud andmed pärinevad eri allikatest. Kuna Eesti maakondade rahvaarv on väga erinev ning paljude vaadeldavate nähtuste puhul esineb aastati juhuslikke kõikumisi, on mitmete näitajate puhul võrdlusgraafiku jaoks arvutatud kahe või kolme aasta keskmine – ning kordaja aluseks omakorda kasutatud kolme aasta keskmist rahvaarvu. Siiski tuleb ettevaatlikumalt tõlgendada väiksemate maakondade (eriti Hiiumaa) andmeid, kus ka kolme aasta keskmine näitaja võib tegelikku olukorda mitte kuigi täpselt kajastada, märgivad ülevaate koostajad.
Tervise ja heaolu
ülevaate esimesele osale heitis pilgu peale
KATRIN KIVIVUORI
