Remo Savisaar / EJS Novembri algul kirjutas juhtumist Sarapuu Eesti jahimeeste seltsi veebilehel: “Mandrimaa on seakatku sõja üle elanud. Suured lahingud on peetud ja elatakse teadmisega, et aeg-ajalt pistab see lohe kusagil jälle pea välja ja tekivad väiksemad kolded. Nakkus käib mööda maad ringi ja ei kao lõplikult kuhugi.”
Nimelt olid Kõrgessaare jahipiirkonna jahimehed 6. novembril Kõpus jahil olles leidnud surnud emise ja neli põrsast. Tõenäosus, et tegu on katkuga, oli Sarapuu sõnul suur. Kohalik veterinaar võttis proovid, loomad maeti ja kõik jäid vastuse ootele. Teisipäeval, 9. novembril, tuli PTAst vastus, et proovid olid katkule negatiivsed.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles eelmisel nädalal Hiiu Lehele, et jahimehed viidi kohe surnud loomade leidmise järel n-ö SAKi valmisolekusse ja tuletati meelde kõik reeglid ja protseduurid, mida positiivse leiu korral tulnuks järgima hakata. Suure kergendusena tuli teade, et katkuga tegemist ei olnud.
Sarapuu tõdes samas, et on ime, et Hiiumaa on siiani sigade Aafrika katkust puutumata jäänud: “Mis või kes iganes on seda kaunist saart kaitsnud, aga SAK saarele jõudnud ei ole. Kui katk mandrimaal plahvatas, sättisid ka hiidlased ennast võitluseks valmis. Töötati välja strateegiad – esmalt selleks, et katk saarele ei jõuaks ja edasi tegevuskavad siis, kui jõuab. Aastad läksid, taud ei ole tulnud – siiani.”
Miks metsseapere suri?
Kuid millesse siis see seapere suri? Põllumajandusettevõtja ja maaomanik Gunnar Aug kahtlustas lausa, et ehk oli tegu metssigade rohkusest tüdinud kohalike omakohtuga.
“Kuuldavasti on Kõpu pool sigade pahateod suured. Kas siin võib olla tegemist meeleheitel kodanike tegevusega, abi ju ei paista kusagilt, abi, mis lõpetaks sigade poolt tekitatud kahjud,” kirjutas ta, et kõige rohkem pakub talle huvi, mille kätte sead siis surid.
Anu Sarapuu ütles, et PTA labori uuring kinnitas, et sigade Aafrika katku tulemus oli negatiivne. “Visuaalsel vaatlusel oli noor emis olnud nõrguke ja oli surnud kõige enne, emise surma tõttu ei suutnud ka neli põrsast ennast toita ja surid nälga,” tõi ta välja tõenäolise versiooni loomade surma põhjuse kohta. Muid kahtlasi leide surnukehade juures ei fikseeritud.
SAK levib jätkuvalt
2021.–2022. jahihooajal peavad Hiiumaa jahimehed küttima 2000 metssiga, 9. jaanuariks oli kütitud 1409 isendit, lisaks surnuna leitud seitse metssiga.
Veel suurem, 2700 isendit on metssigade küttimiskohustus Saaremaal, kuid novembri lõpuks olid Saaremaa jahimehed lasknud vaid 785 looma. Ka oli selleks ajaks naabersaarel leitud kaks sigade Aafrika katku tunnustega metssiga.
Novembri lõpu seisuga oli sel jahihooajal SAK tunnustega metssigu leitud
11 maakonnas kokku 43 isendit, neist kõige rohkem, 12 Jõgevamaal.
