Vesinik – Hiiumaa võimalus saastevabaks energiasõltumatuseks

Energiasõltumatus, roheline energia, põlevkivienergia, tuumaenergia, tuulepark, päikesepõld, CO2 jne. Selliseid märksõnu kuuleme ja loeme igapäevaselt meediaruumist.
“Suures plaanis tundub oluline, kuid nagu otse mind ka ei puuduta,” mõtleb enamik inimestest. Ida-Virumaa põlev­kivitehase sulgemine tundub köömes kõigi maa­ilma söekaevanduste kõrval, mis edasi töötavad. Siiski on märkimis­väärne, et juba veerand Hiina omavalitsustest on juba täna otsustanud üle minna vesiniku­busside kasutamisele.
Puhas energia, parem tervis
Miks on nii, et maailm hullub tegema investeeringuid, mis praegu tunduvad pigem rohe­pesuna kui rohepöördena?
Selgitusi sellele on teisigi peale inimtegevusega kaasneva kliima soojenemise, mida tunnistab faktina iga tõsiselt­võetav teadlane. Täiendav põhjus on tervis. Fossiil­kütuste põletamise saaste sissehingatavas õhus põhjustab niivõrd palju tervise­probleeme, et kulutused, mis tehakse puhtama õhu saamiseks, on kordades väiksemad, kui haigustest põhjustatud majanduslik kahju. Puhas majandus­matemaatika.
Miks vesinik? Vesinik on energiasalvesti. Elektro­lüüseriga (ja nende efektiivsus areneb praegu tormiliselt) muundatakse päikese- või tuule­elekter vesinikuks. Teistpidi protsessil on vesinik aga energiakandjana teatud tüüpi akuks, mis toidab elektrimootorit ja kasvõi soojendab katlamaja vett.
Vesinikubuss või vesinikuauto on oma loomult elektriauto. Vesiniku käitlemisega seotud ohud aga on suurelt osalt müüt, mis põhineb pildil rohkem kui 80 aastat tagasi põlenud dirižaablist. Metaan/looduslik maagaas ja bensiiniaurud on palju plahvatus­ohtlikumad kui vesinik. Vesiniku isesüttimise temperatuur on väga kõrge, plahvatusjõud väga madal ja vesinik hajub lekke korral väga kiiresti! Liiklus­vahendite tankimine vesinikuga on väga turvaline – autot pole võimalik käivitada näiteks juhul, kui tankur on ühendatud.
Pool triljonit eurot
Selleks, et vesinik aitaks kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, peab selle osatähtsus oluliselt suurenema ja selle tootmine peab muutuma täielikult CO2-heite­vabaks. Selle ellu rakendamiseks ongi Euroopa Komisjon välja tulnud teatisega “Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia”, milles esitab visiooni, kuidas EL saab kasutada saastevaba vesinikku. Vesiniku kasutamise võrgustike loomiseks ja 2030. aasta kliimaees­märkide saavutamiseks on Euroopa Komisjoni hinnangul vaja praegusel kümnendil inves­teerida umbes 320–458 miljardit eurot. Lisanduvate erainvesteeringutega võib summa ulatuda üle poole triljoni euro.
Märtsis kuulutas Ette­võtluse Arendamise Siht­asutus välja ideekorje, et leida suure mõju ja potentsiaaliga projekte, mis aitaksid kiirendada vesinikuenergia ja -tehno­loogiate kasutusele­võtmist Eestis ja Euroopas laiemalt.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kutsus ettevõtjaid osalema innovaatiliste ja ambitsioonikate ideedega. “Vesiniku kasutuselevõtt energia­salvestajana on osa rohe- ja innovatsioonipöördest. Kui soovime olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, ja seda me soovime, siis peame mõtlema julgelt ja osalema vesinikutehnoloogia arendamises,” ütles ta.
Tallinnast
Kalanasse saastevabalt
Tallinna Sadam on öelnud, et esimesel võimalusel tahaks Hiiumaa parvlaevad ümber ehitada vesinikuküttele. Kui lisame Rohukülani jõudva raudtee, ka rongid sõidavad mitmel pool Euroopas juba vesinikul, ja puhta kohaliku bussiliikluse, võiksime seada eesmärgiks, et kümne aasta pärast saab Tallinnast Kalanasse grammigi fossiilkütust kulutamata. Selline Lääne-Eesti rohekoridor ärataks huvi juba Euroopaski.
Kõrgessaare osavalla poolt vesinikuprojektide ideekorjesse esitatud huvi­väljendusega tulid kaasa ja soovisid liituda mitmed Hiiumaa ettevõtjad. Ühe võimalusena võib siin loota, et vahest just kaasaegsed energiatehnoloogiad aitavad leida uue sisu Viskoosa kala­tehase hoonekompleksile, kus tootmine lõppes ja sa­jad töökohad kadusid juba 15 aastat tagasi ja mille ümbersünd Keefiri spaaks ei õnnestunud. Hõisata on muidugi veel vara, aga nagu ütleb Hiina vana­sõna – ka kõige pikem tee algab esimesest sammust.
Hiiumaa on oma arengu­kavas seadnud eesmärgiks, et aastal 2035 toodetakse saarel rohkem elektrit kui siin tarbitakse. Äsja Eesti esimese omavalitsusena Hiiumaa voli­kogus kinnitatud energia- ja kliimakava loob head eeldused Euroopa Liidu rohepöördeks eraldatud vahendite kasutamiseks. “Esimesed võidavad ja viimased maksavad,” osutas president Kaljulaid. Keskkonnasõbraliku mahe­saarena rohelisele energiale üleminekul on Hiiumaal väga hea stardi­positsioon. Taastuv­energia ja vesinikutehnoloogiate arendamine on oluline osa selle positsiooni muutmisel parema elukeskkonna ja soodsama majandamise võiduks, millest saavad osa kõik inimesed, kes Hiiumaal elavad.

ÜLLAR LAID
Kõrgessaare
osavalla vanem
*https://www.koda.ee/et/uudised/euroopa-komisjon-leiab-et-euroopa-peab-looma-vesinikumajanduse