Eile ajakirjanduses levima hakanud teate peale, nagu oleks Tahkuna poolsaarel Põdrakuusiku talus hunt koera ja tema perenaist rünnanud, tekitas inimestes küsimusi, kuidas selline asi võimalikuks võis osutuda.
Eestis korraldab riiklikku ulukite seiret keskkonnaagentuur (KAUR) ja KAURi värske ulukiseirearuande järgi ei olnud eelmisel aastal registreeritud Hiiumaal ühtegi hundi pesakonda. Oli vaid teateid seal elavatest üksikutest huntidest.
Kuna esialgne info, mille kohaselt oleks sealses vaikses piirkonnas hunt talu koduõuel inimest rünnanud, oleks olnud erakordne, reageerisid sellele KAURi spetsialistid koos kolleegidega. Väidetava hundi rünnaku sündmuskohal ja rünnaku ohvriks langenud perenaisega käisid kohtumas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna hundispetsialist Marko Kübarsepp, kellega oli kaasas keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld. Tehti koha paikvaatlus ja vesteldi kannatanuga.
Sündmuskoha ülevaatusel ei leitud ühtegi asitõendit või viidet, mis oleks võinud anda aimu hundi ründest. “Kui see oleks olnud tõesti hundi rünne, olnuks tegu väga haruldase ja erakordse juhtumiga,” kinnitas Marko Kübarsepp. Ühtegi märki ega asitõendit, mis esialgse info paikapidavust toimunud hundirünnakust oleks kinnitanud, kohapeal spetsialistid ei tuvastanud.
Kübarsepa sõnul oli sündmuspaiga ülevaatus ootuspärane. “Kui võtta aluseks Soome statistika, siis on ka sealsed hundirünnaku teated osutunud hiljem koerte rünnakuiks,” selgitas Kübarsepp. “Hundi käitumist tundes võin kinnitada, et niimoodi hunt inimest tema koduõuel ei ründa.”
Soomes on sellisteks puhkudeks välja töötatud kindel käitumisreeglistik: metslooma rünnakute puhul võetakse haiglas kannatanu haavast alati ka DNA proov, mille järgi saab tegeliku ründaja välja selgitada teha.
Seega pole paanikaks mingit põhjust, kinnitas Marko Kübarsepp: “Hunt ise niimoodi inimesega kontakti ei otsi ega teda ründama tule.”
Toimetaja
HARDA ROOSNA
