Kui kümne aasta trendi vaadates on Eesti madalaimad palgad Kagu-Eestis, siis viimastel aastatel on selles osas juhtohjad haaranud suursaared.
Viimase kümne aasta lõikes on Eesti madalaimad palgad olnud pigem Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Sel aastal on esimest korda madalaim kuupalk saarlastel, kellele järgnevad hiidlased.
Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutotöötasu tänavu kolmandas kvartalis 1201 eurot.
Kõige madalam brutopalk kolmandas kvartalis oli Saaremaal, 862 eurot. Hiiumaal oli see vaid veidi kõrgem, 879 eurot. Suurimat töötasu maksti pealinnas, 1366 eurot brutotasuna.
Kui vaadata kolme kvartalit eraldi, siis Hiiumaal on töötasu tänavu vähehaaval kasvanud. Esimeses kvartalis oli see 868, teises 869 ja kolmandas 879 eurot. Saare maakonnas oli see kõrgem teises kvartalis, 884 eurot. Esimeses ja kolmandas aga Hiiumaast madalam, mil see oli vastavalt 816 ning 862 eurot.
Sealjuures ongi Hiiumaa erandlik. Valdavas enamikus maakondades oli teises kvartalis töötasu kõrgem kui esimeses ja kolmandas.
Võrreldes ka aastaid 2015 ja 2016, on märgata, et saared kuuluvad kõige madalama palgatasemega gruppi. Hiiumaal oli kolmanda kvartali keskmine brutotöötasu kahe aasta eest 879 ja aasta eest 866 eurot. Saaremaal vastavalt 829 ning 852 eurot. Ilmneb, et suursaartel on kahe aasta jooksul palgakasv olnud sisuliselt olematu.
Seevastu Eesti keskmine oli 2015. aasta kolmandas kvartalis 1045 ja 2016. aasta kolmandas kvartalis 1119 eurot.
Kümne aasta trende jälgides selgub, et madalaima kuupalga vahe kõrgeimaga võrreldes on kasvanud.
2007. aastal oli madalaim 511 ja kõrgeim 799 eurot, kümme aastat hiljem, 2017. aastal 862 ja 1366 eurot.
Hergo Tasuja
