Samal ajal iseloomustavad tema elu Hiiumaal päevad, kus teel Käinast Viskoosasse kedagi vastu ei tule; õhtul jalutades võib sattuda virmaliste valgusmängule, „võtan koerast kinni, viskan asfaldile pikali ja naudin“ või minna suure maruga Kõrgessaare neeme otsa ja lasta „tuulel end läbi kloppida“. Tanel võtab asja kokku, et luksusega peab oskama elada. Mida see elu Hiiumaal muud ongi? Vahel vähem, vahel rohkem.
