Rootsi keel aitaks ehk luua töökohti, kuid koolid ei soovi keelt vahetada

Investorkonsultandid leidsid, et Lääne-Eesti koolides oleks välisinvestorite huvi toetamiseks mõtet B-keelena õppida rootsi keelt. Ideed toetavad EAS ning haridus- ja teadusministeerium, kuid mitte Hiiumaa koolipered.
Investorkonsultant Sulev Alajõe rääkis Hiiu Lehele, et idee hakata Lääne-Eesti koolides rootsi keelt õpetama, sündis ühel arupidamisel.
Alajõe sõnul leidsid konsultandid, et kõige realistlikum on töökohtade juurdeloomine piirkonda, kui olemasolevatele ettevõtetele anda tuge nende laienemiseks, kui et hellitada sinisilmset lootust, et tulevad uued ettevõtjad ja hakkavad kõike nullist tegema. “See on väga raske,” nentis Alajõe.
Tema sõnul on olukord Pärnus või Kuressaares üsna samalaadne – ka seal tuleb peamine töökohtade kasv olemas­olevate ettevõtete laienemisest. Hiiumaal on headeks näideteks Norra ette­võte BioBag International, mis tõi oma tootmise Norrast ära Käinasse Dagöplasti tütar­ettevõttesse. Samasugust sammu kavandab ka Rootsi omanikele kuuluv Pharma Systems.
“Eesmärk on olemasolevaid ettevõtjaid siduda Eestiga, et ära hoida stsenaariume nagu see, kui paari aasta eest pani üks ettevõte uksed kinni ja Haapsalust kadus kolmsada töökohta,” rääkis Alajõe. “Me ei saa teha nii, et paneme kogu ressursi uute investorite otsimisele ja unustame ära ettevõtjad, kes siin juba tegutsevad.”
Alajõe initsiatiivil toimus mullu juunis Rootsi suursaatkonnas seminar rootsi keele õppe hetkeseisust ja võimalikust arendamisest Eesti koolides. Seminaril osalesid ka Lääne-Eesti koolide ja linnavalitsuste, aga ka ülikoolide, haridus- ja teadus­ministeeriumi ning erasektori esindajad.
Seminari järel on saatkonna esindus külastanud Lääne-Eesti, sh ka Hiiumaa koole ning uurinud, kas koolid oleks valmis rootsi keele õpet vastu võtma. Samuti on Hiiumaa koolide esindajatega kohtumas käinud haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna töötajad.
Surve toob vastuseisu
Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ütles, et keelte vastu pole kellelgi midagi, kuid kui uus võõrkeel puksib teise välja, siis on muutus küsimärgi all. Eesmaa leidis, et pigem võiks õpetada rootsi keelt, kui on vajadus ja soov ehk huviringina.
“Rootsi keele õppele survestamine on tekitanud nii vastuseisu kui kriitikat, seepärast tasub põhjalikult kaaluda, kuidas seda teha,” ütles direktor. “See sundvalik peaks baseeruma analüüsil, mitte kõhutundel ehk tuleks põhjendada, miks just Rootsi keel.”
Pakkumist, et rootsi keele õpe algaks juba sellest sügisest ja B-keelena, pidas ta ebareaalseks, kuna aeg selle muudatuse sisseviimiseks on liiga lühike. Ka on õpilaste koormus niikuinii suur ja teisalt õpilasi vähe. Kuna klassid ei täitu, peaks ministeerium tema arvates reageerima ja keeleõpet toetama. Ka on tema andmetel Hiiumaal vaid kaks inimest, kes oleksid võimelised rootsi keelt õpetama, kuid pole teada, kas nad on nõus seda tegema.
“Sulevile ütlesin, et saan tema mõttest aru, aga pigem näen rootsi keele õppest suuremat kasu turismis ja teeninduses, et Rootsi klienti teenindada Hiiumaal rootsi keeles,” ütles Eesmaa. Tema hinnangul annaks rootsi keele oskus noortele veel ühe väljundi – näiteks võimaluse minna Rootsi tööle.
Jätkavad vene keelega
Ivo Eesmaa andmetel on Saaremaa koolid, aga ka Palade, Lauka ja Käina kool loobunud rootsi keele õppest B-keelena.
Käina kooli direktori kohuse­täitja Tiina Rahuoja kinnitas, et rootsi keele õpet B-keelena arutati hoolekogus jaanuaris. Hoolekogu otsustas, et seisukoha kujundamiseks on oluline tutvustada laste­vanematele kava, kus Lääne-Eestis ja saartel õpetataks B-võõrkeelena rootsi keelt.
Veebruaris toimunud laste­vanemate koosolekul tegi Alajõe ettekande “Millist keele­oskust Eesti vajab?”, andes ülevaate majandusnäitajatest ja rootsi keele oskajate vajadusest Eesti majandusruumis.
Ettekandele järgnenud arut­elul selgus, et Käina kooli lapsevanemad siiski ei ole nõus loobuma praeguse B-keele ehk vene keele õppest. Põhjenduseks toodi, et gümnaasiumite valik peale põhikooli lõpetamist kitseneb ning praegu on tööturul üsna olulisel kohal just vene keele oskus. Samas pooldati rootsi keele õpet ringitunnina.
“Kooli juhtkond on seisukohal, et vastavalt lastevanemate soovile jätkame B-võõrkeelena vene keele õpet,” teatas Tiina Rahuoja, et nad on lapsevanematega sama meelt. “Leiame, et teema vajab veel meie piirkonnas arutamist ja kiirustades selliseid otsuseid vastu võtta ei ole hea,” lisas ta.
Praktiline soov, kuid kool otsustab
Ministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul on erasektori huvi väga praktiline ja otsene ning nende soov oleks, et rootsi keele õpe toimuks B-võõrkeele õppena, see tähendab algaks hiljemalt 6. klassis.
“See annaks tõesti piisava tundide mahu, et arendada arvestatav keeleoskus. Valik­ainetena, ja/või vaid gümnaasiumi­astmes õppides ei saa tulemused reeglina nii head olla,” selgitas Põiklik.
2011. aastast kehtiv põhikooli riiklik õppekava annab koolidele võimaluse pakkuda B-võõrkeelena inglise, vene, saksa ja prantsuse keele kõrval mis tahes muud keelt.
Põiklik tõi näiteks, et soome keele õpe on B-võõrkeelena käivitunud mitmes koolis, seda suuresti Soome Instituudi eestvedamisel ning ministeeriumi toetuse abil. Uute B-võõrkeeltega alustamist on toetatud “Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017” raames.
“On selge, et vähem õpitavate keelte pakkumisel ja valikul on mitmeid mõttekohti, mistõttu on ministeerium palunud osapooltel plaanid põhjalikult läbi mõelda. Esimene küsimus on koolide jaoks sageli rahaline – väikestele huvi­rühmadele on keeruline pakkuda samaväärseid võimalusi kui näiteks inglise või vene keele puhul, kus õppijate arv on suurem,” selgitas Põiklik.
Lahenduseks pakkus ta mitme kooli piirkondlikku koostööd, kus liidetaks vajalik ressurss ja planeeritaks soovijatele ühine keeleõpe.
Samuti soovitas Põiklik mõelda sellele, et kui pakkuda 6. klassist alates õpilastele teise võõrkeelena rootsi keelt, kas neile on tagatud ka võimalus jätkata rootsi keele õpinguid gümnaasiumiastmes.
Põiklik rõhutas, et nende küsimuste kõrval on väga olulised õpilaste ja lapsevanemate isiklikud eelistused. “Kuigi rootsi keele roll ettevõtluses ja majandussuhetes Rootsiga on Lääne-Eestis oluline, ei saa tingimata oodata, et põhikooli­õpilased ja nende vanemad selle prioriteediga samastuvad,” ütles Põiklik.
Ministeeriumi seisukoht on, et võõrkeelte rohkus meie koolides ja ühiskonnas on suur väärtus ning algatused selle edendamiseks on teretulnud, eriti kui need on pärit kohalikest kogukondadest endist.
“Selge on aga see, et selle­kohased otsused koolides on kooli, õpilaste ja lapsevanemate läbirääkimise ja otsustamise koht,” rõhutas Pille Põiklik.