Tõsi jah, ega polnudki ju külainimesi kaua näinud ja nüüd oli meid Kassari kabeliaia väravas emadepäeva eelsel laupäeval korraga üle kümne. Pisut plaani peetud ja olulised uudised vahetatud, haarasid naised rehade ja mehed kärude järele. Osa rahvast siirdus kohe Kassari Haridusseltsi maja juurde, kus murdunud puu võinuks ohuks saada rahvamaja juures mängivatele lastele. Kassari kabeliaia eest on tegelikult hästi hoolitsetud kogu aeg, kuid eks tuuled toovad ikka põlistelt puudelt oksarisu ja sügisesed lehed vajavad riisumist. Küllap on igal surnuaial unustuse ja aegade hõlma jäänud alasid, kus hauatähised, millelt enam midagi pole võimalik lugeda, on pikali vajunud ja platsid rohtu kasvanud. Millal siia järglaste jalg küll viimati astus? Mis neist hauaplatsidest edasi saab? Arutelu arenedes leidsime, et oleks vaja välja selgitada, kes ja kui palju neist laokil platsidest veel hoolib ja kuidas edasi… Aga see on juba teine teema, mida tuleb arutada kabeliaia haldaja ja muinsuskaitseametiga.
Kassari kabeliaed sai hoolitsetud ilme, rahvamaja juures murdunud puu maha tõmmatud ja tükeldatud ning vana paargu laiali laotatud. Korralikud paargulatid said virnastatud – ehk läheb tulevikus tarvis! Rahulolu tehtud tööst oli meile parim palk.
ESTER TAMMIS
MTÜ Kassari Haridusselts liige