Maaomanikel tuleb oma kinnistul kõik puurkaevud ja allikad kanda keskkonnaregistrisse, kasutuseta kaevud aga korralikult tamponeerida.
“Kõik puurkaevud ei ole sajaprotsendiliselt keskkonnaregistrisse kantud, kuid vastutus selle üle lasub igal maaomanikul endal, kelle territooriumil kaev asub,” ütles keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsiosakonna juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe.
Juulis ajasid sogast vett välja kolme Posti tänava majapidamise kaevud kui lähedalasuva Kärdla kiriku juures puuriti maaküttekaevusid. Tööde tegijal OÜ-l Puurvesi polnud kaevude olemasolust aimugi, sest need polnud kantud keskkonnaregistrisse.
Ojamäe ütles, et vältimaks selliseid olukordi, tuleb nii puurkaevud kui ka allikad kanda keskkonnaregistrisse. Nii saab neile tagatud vajaliku sanitaarkaitseala, et põhjavesi oleks kaitstud maapinnalt tuleneva võimaliku reostuse eest.
Peale Posti tänaval juhtunut küsisid mitmed Kärdla elanikud, mida teha siis, kui hoovis on vana kaev. “Kuivõrd selles piirkonnas on väga vanad majad ja veevärk on jõudnud Kärdlasse alles viimastel aastatel, võib arvata, et peaaegu igas majapidamises leidub vana kaev. Mida siis teha? Seadustada kaev? Kuidas?” küsis üks Kärdla elanik.
Huvi tunti ka, mida teha siis kui ehitusregistris on kaev, mida praegu kinnistul enam ei eksisteeri ja omanikul pole aimugi, kus see asus. Kas siis tuleb kaev leida ja taastada või avada ja veenduda, et see on korralikult tamponeeritud?
OÜ Puurvesi tegevjuhi Taavi Hansoni sõnul tuleb nõuetele mittevastavad ja kasutusest väljasolevad puurkaevud kinnistul üles otsida ja nõuetekohaselt tamponeerida lasta. Seda saab teha ettevõte, millel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba.
“Kui asukoht pole täpselt teada, siis tasub uurida naabritelt ja lähikonnas olevatelt vanematelt inimestelt, nad võivad mäletada puurkaevude orienteeruvaid asukohti,” soovitas Hanson. Ta lisas veel, et kuna puurkaevu manteltoru on terasest, siis on võimalus kaevu ka metalliotsijaga otsida.
Puurimistööd muutsid Nuutri jõe sogaseks?
Peale Kärdla kiriku maakütte kaevude puurimistöid muutus sogaseks ka Nuutri jõe vesi. Maaküttekaeve rajati 24. juulil ja tähelepanelikud linnakodanikud märkasid mudast jõevett
25. ja 26. juulil.
Puurimistööde teostaja OÜ Puurvesi tegevjuhi Taavi Hansoni sõnul ei saa väita ega kinnitada, et vesi Nuutri jões muutus häguseks just seoses nende tehtud töödega.
Keskkonnaameti veespetsialisti Karin Poolma sõnul oleksid pidanud puurija, tellija ning ka kohalik omavalitsus kohe olukorrale reageerima, kui negatiivsed ilmingud avaldusid. “Seda, kas Nuutri jõge puurimine mõjutas või mitte, on nüüd raske öelda – vee nn sogasust võis põhjustada ka midagi muud,” ütles Poolma.
