Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi kolmapäeval Hiiumaale diplomaatilise korpuse, et neile meie näitel tutvustada Eesti hariduselu.
“Hiiumaal on suursaadikutele ja saatkondade esindajatele pakkuda midagi ainulaadset,” põhjendas minister, miks valik Hiiu saarele langes. “Siin on esindatud kõik need väljakutsed, mis meil hariduses on – piirkondlikud koolid, väikesed koolid, geograafilised ja demograafilised muutused, aga teistpidi on siin ka oma sarm ja eripära.”
Minister Reps rääkis, et tänavusel eesti keele, laulupeo ja tantsupeo aastal on tihti jutuks digiareng ja kiire areng üldisemalt, teisalt kõik traditsiooniline, mis hoiab alles väärtuslikku. “See segu on siin Hiiumaal nii väikselt ja kompaktselt kõik olemas,” märkis minister.
Haridusministrina käis Mailis Reps viimati Hiiumaal 2006. aastal, haridusvaldkonna inimesena on ta siin olnud hiljemgi. Muutustest, mis vahepeal toimunud, nimetas ta uut riigigümnaasiumi, kutsehariduse, täiskasvanuhariduse ja üldhariduse sidumist, aga ka kaasavat haridust põhikoolides.
“Positiivsena on alles jäänud kõik see, mida me oma hariduses hindame – tublid õpetajad, kultuuri- ja muusikatraditsioonid – kõik see on ju alles,” nentis Mailis Reps, “ehkki inimeste sisemobiilsus ja rahvastikumuutused on oma pitseri jätnud ja see on hariduse kõige murettekitavam pool.”
Muljetavaldav kool
Külalised tutvusid Palade põhikooliga, kus kohtusid vallavanem Reili Ranna ja koolijuht Antti Leigriga. Hiiumaa gümnaasiumis nautisid saadikud HIIGi koori ja Tiina Kaevu tantsijate etteasteid. Minister Mailis Reps tegi saadikutele lühiülevaate Eesti haridusest.
Kohtusime minister Repsiga gümnaasiumis, kui pool päevaprogrammist läbitud ja pikem diskussioon Eesti hariduse üle seisis veel ees.
Minister rääkis, et seni olid saadikud talt küsinud kõige rohkem seda, kuidas saab Eesti haridussüsteem hakkama sellega, et osa koole on väga suured ja osa väga väikesed.
“Neid üllatas ka see, et meil on nii palju kohustuslikke aineid, enamikus riikides ei ole näiteks kultuuri-, muusika- ja kunstiharidus kohustuslikud, liikumine on vabatahtlik ja et meil on väga palju koolivälist, aga kooliga seotud tegevust, mis mujal ei ole väga tavapärane,” vahendas minister diplomaatide esmamuljeid. “Uuriti, kuidas me sellega hakkame saame, kust leiame õpetajaid – eks väljakutsed ole samad.”
Iiri suursaadik Frances Kiernan ütles Hiiu Lehele, et senikuuldust kõige huvitavam tundus välja käidud idee jätta ära põhikooli lõpueksamid. Nimelt saatis haridus- ja teadusministeerium eelmisel nädalal teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. Selle heakskiitmise korral ei pea noored järgmisest õppeaastast alates põhikooli lõpetamiseks eksameid sooritama.
Kiernan, kes ka ise on töötanud õpetajana, märkis Hiiumaa gümnaasiumi fantastilist õhkkonda, millest talle jäi väga hea mulje. “Õpilaste esinemise, muusika ja tantsude kõrge tase, õpetajate entusiasm ning õpetajate-õpilaste side – see oli tõepoolest midagi väga erilist,” ütles suursaadik. Tema sõnul oli huvitav vaadata, kuidas õpetajad ja õpilased suhtlesid omavahel lähedasel ja küpsel viisil vastastikku üksteist toetades.
