Connect with us

Teema

Lombid maanteel kõnelevad teehoiuraha nappusest

Suurepsi kruusakarjääris on peenestatud kruusa mägede kaupa, omavalitsusel lihtsalt pole piisavalt raha, et seda auklikele teedele täiteks tellida.
Kruusateedele tekkinud tülikad veelombid võivad olla ka oskamatu höövli­mehe töö tagajärg, aga sisendhindade kasvu tõttu ei piisa enam ammu riigi remondirahast, et hoida teede kulumine ja remont tasakaalus.

Mitmendat aastat voolab vihmasel sügisel Lelu-Pärnselja-Männamaa kruusateel tõeline jõgi – pool kilomeetrit pikk lompiderivi. „Teehöövel teeb teed hooldades pigem karuteene, kuna tekitab teepervele vallid ja veel pole kuhugi minna,“ ütles kohalik elanik Indrek Samm, kes lombipilte sotsiaalmeedias jagas. Hiiu Lehele rääkis ta, et kui see­sama tee oli 90ndate keskel tema kooli­tee, polnud sellist olukorda kunagi, aga nüüd ei pääse lapsed kuiva jalga kooli-koju ega vanaema poodi. Käina osavalla haldusjuht Tõnu Koppel ütles, et probleem on juba lahendatud. Lahenduseks oli, et kopaga tõsteti iga lombi kõige madalamast kohast vall ära, et vesi saaks tee pealt ära joosta ja tee taheneda. Haldusjuhi sõnul tuleb igal sügisel põldudevahelistel teedel sellist tööd teha. „Töö tellisin juba kaks ja pool nädalat tagasi, aga ei tuldud tegema,“ ütles Koppel.

Valle pole kuhugi lükata
Haldusjuht oli nõus, et põhjus, miks vesi teele koguneb, võib olla selles, et teed on valesti hööveldatud, aga tema hinnangul on seda siis valesti tehtud juba 30 aastat.
Käina (osa)valla teid on läbi aastate hooldanud kunagine OÜ Hiiu Teed, siis AS Tariston, samuti OÜ Kemehh.
OÜ Kemehh juhatuse liige Tõnis Teemets ütles Hiiu Lehele, et mingit lepingut neil vallateede hooldamiseks ei ole – kui vald tellib, siis hööveldatakse. Sel aastal nemad sellel teelõigul aga käinud ei ole: „Meie seda oma kraesse võtta ei taha, sest meie seal hööveldamas käinud ei ole,“ ütles Teemets. Ta pakkus veel ühe põhjuse, miks teeääred on keskkohast kõrgemad ja vesi kui vanni pidama jääb. Nimelt on sealkandis olnud mitu suurt raielanki ja rasked metsaveokid on vajutanud teepinna madalamaks. „Me käisime tegemas seda teed, mis Ühtri koolimaja juurest Pärnseljale läheb, selle tee ääred me koorisime ära paar aastat tagasi – see oli puhta hullumaja – tükati pool meetrit vett tee peal,“ meenutas Teemets. Kolhoosi ajal oli teeremont lihtsam, sest Männamaa kruusakarjäär oli ligidal. Nüüd on see kinni pandud ja kruusa pealevedu kordades kallim, selgitas ta.
Teehöövlist teepervele jäänud mullaga segatud kruusa aga polegi kuhugi lükata, sest kõrval on kohe põllud. Põllumehed mullasegust kruusa oma maale ilmselt ei taha ja kui ajada see tee peale laiali, muutub tee täiesti läbimatuks.
Lahenduseks pakkus Teemets, et liiga kõrged teeääred tuleb ekskavaatoriga ära koorida ja ära vedada, siis on teed lihtsam hööveldada ja ka vesi läheb tee pealt ära. „Igal aastal me kümme-viisteist kilomeetrit selliseid teeääri koorime,“ ütles Teemets.

Kilomeeter ja aasta
Hiiumaa kõige suurema töökogemu­sega teemeister Raivo Kibuspuu oletas, et põhjusi, miks kruusatee lainetab, on ilmselt mitu. Teehöövlijuhi ametis on olulised oskused – seda tööd tuleb õppida, ei ole nii, et istud rooli ja kohe oskad. Võib aga olla ka nii, et teel polegi enam kruusakihti, mida hööveldada. Siis tuleb kruusateed remontida ja see tähendab, et olemasolevale teekattele tuleb peale vedada 5–10 sentimeeri paksune kiht purustatud kruusa.
See töö aga maksab ja mitte vähe. Näiteks 2020. aastal maksis Käina osavalla Kotkassoo kruusatee 1,1 km pikkuse lõigu kapitaalremont koos käibemaksuga ligi 21 000 eurot.
Kui panna võrdluseks kõrvale summa, mis Käina osavald riigilt tänavu teehoiuks sai ehk 25 000 eurot, on selge, et riigi toetusega sai sel aastal põhjalikult uuendada vaid kilomeetri­jagu kruusateed. Lisaks on teede suvise ja talihoolduse kulud. Seepärast on osavallad riigi teehoiurahale ka ise eelarves summasid lisanud.

Ootused toetusest suuremad
Käina osavalla vanema sõnul uuendatakse kruusakatteid igal aastal, aga raha on selgelt vähem, kui on ootused. „Ootus on, et teede üldseisund ei halveneks, aga selleks ei piisa jooksvast hooldusest – teede hööveldamisest, sest ka kruusateed kuluvad,“ selgitas osavallavanem. „Hindade kasvu ja teeinvesteeringute paigalseisu tõttu tekibjuba neljandat aastat järjest igal aastal rohkem lõpuni kulunud ja remondiootel teid.“ Kui kaks-kolm aastat tagasi olid teede kulumine ja remont tema hinnangul veel tasakaalus, siis nüüd ei suuda vallad enam piisaval hulgal kruusateid remontida ja vahe remondi­vajaduste ja -võimaluste vahel käriseb aina suuremaks. Riigieelarvest laekuv kohalike teede hoiu toetus on neli aastat olnud sama suur, Hiiumaa jaoks 400 000 eurot. Sama summa laekub riigi­eelarvest ka järgmisel aastal, kuigi teetööde sisendihinnad on viimase aastaga eriti kiiresti kasvanud.


RIIKLIK TEEHOIUTOETUS

400 000 eurot, kasutatakse kohalike teede investeeringuteks ja korrashoiuks.
Hiiumaa vallal on u 450 km kohalikke teid. Toetus jagatakse osavaldade kaupa vastavalt teede/tänavate pikkusele osavaldades
Kärdla: 130 706 eurot
Pühalepa: 83 515 eurot
Käina: 82 905 eurot
Emmaste: 77 810 eurot
Kõrgessaare: 58 592 eurot
Riigi toetusele lisavad osavallad omalt poolt eelarvesse teede suve- ja talihoolduse raha.

VALLATEEDE INVESTEERINGUD

Kärdla: Lubjaahju tänava ja Leigri väljaku remont ja pindamine,
Põllu tn kergliiklustee, Tormi tänava sissesõit Heltermaa mnt poolt, Pae ja Hiiu tn vaheline jalgtee.
Pühalepa: Hiiessaare tee korduspindamine; Laiumetsa, Tähva, Kariotsa tee renoveerimine ning Kaevatsi ja Valipe tee remont koos parkimiskohtade rajamisega.
Käina: Lussuliiva ranna tee ja parkla, rajati Mäe platsil tänava pikendus jäätmepunktini.
Emmaste: sel aastal remontis osavald u 20 km kruusakattega teid
Kõrgessaare: remonditi 3,4 km kruusakattega vallateid: Põllu tee Kõrgessaares, Suureranna lautritee, Mägipe lautritee, Otste tee,
Villamaa-Puski tee 800 m pikkune Kopa-Puski lõik, mustkatte alla viidi 850 m pikkune teelõik, tehti korda Lauka söökla tee ja esine.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Uudised

Hiiumaa osavallad müüvad maha vara, mida endal vaja pole. Pakkumisel on nii kortereid, laoruume, elamumaad ja tootmismaad kui ka maatulundusmaad. Eelmisel aastal korraldas Hiiumaa...

Arvamus

Viimase (19.04) Hiiu Lehe juhtkiri tõi välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseni on jäänud poolteist aastat ning näha on, et soovitakse kaaklema hakata. Tagamaa...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...