Connect with us

Transport

Libava kapten: Saite hea sadama

Kärdla sadama avamise auks kaks kahuripauku lasknud purjeka Libava omanik ja kapten Anatoli Molokanov ütles, et Kärdla sai endale hea sadama.
Molokanov elab Liepajas, töötab kalalaeva kaptenina ja on käinud väga paljudes sadamates, sellepärast teab, mida ta räägib. “See sadam on tõsiselt tehtud, väga mugav, head ujuvpontoonid, mitte mingisugused ajutised, vaid korralikult betoonist valatud,” kiitis Molokanov. “Hästi läbi mõeldud on sadama ülesehitus – usun, et selle sadama järele on nõudlust.” Ka sadama sissesõitu nimetas kapten väga mugavaks. “Igaüks, kes kasvõi natuke teab navigatsioonist, saab sissesõiduga lihtsalt hakkama,” kinnitas ta.
Molokanov rääkis, et on Kärdla sadama kapteni Hillar Kuke ammune tuttav, aga tunneb ka mitmeid saareelanikke. “Oleme nii head sõbrad, et ühe kahuri kinkisime siia saarele, nüüd võetakse meid vastu kahuripauguga ja meie vastame neile,” rääkis kapten.
Vana laeva koopia
Libava on 17. sajandil Kuramaad valitsenud hertsog Jacob Kettleri ajal meredel seilanud laeva koopia. Libava, praeguse nimekujuga Liepaja on linn Lätimaal ja seal laev igapäevaselt ka seisab. 2003. aastal tuli Anatoli Molokanovil mõte selline laev ehitada, valmis see 2008. aastal Karjalas Petrozavodskis ja seda ehitati kaks aastat. Laeva käilakujuks on tagajalgadel lõvi, kes on ka Liepaja linna vapil. Laev osaleb ajalooliste merelahinguetenduste korraldamisel ja isegi filmides.
Libava tegi merel reisijatele mitu lõbusõitu ja reisijad said oma silmaga veenduda, et nüüd on Kärdlal värav ka merelt tulijate jaoks.
Hiiumaalt lahkudes võttis laev kaasa lõbureisijaid, sõitis Ruhnu ja sealt edasi Jurmalasse.
Kärdla sadam arvudes
Laupäeval suure pidulikkusega avatud Kärdla sadam alustas oma esimest navigatsioonihooaega. Enne seda oli Kärdla peaaegu 70 aastat sadamata. Varasem sadam hävis Teise maailmasõja lõpus 1944. aastal.
Kärdla sadamas on 56 kaikohta. Sadamateenuste hinnakirja leiab sadama veebilehelt http://marina.kardla.ee. Sadamas on ametis kaks töötajat: sadamakapten Hillar Kukk ja sadamamadrus Meeli Paldrok.
Sadama ehituseks tuli suurim rahastus läbi projekti “Kärdla sadama rekonstrueerimine”, mida finantseeris Euroopa Regionaalarengu fond piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Meetme rakendajateks olid siseministeerium ja EAS. Projekti käibemaksuta maksumus oli 4,7 miljonit eurot, millest toetuse määr moodustas 67,41 protsenti ehk u 3,2 miljonit eurot, ülejäänud summa tasus kohalik omavalitsus omafinantseeringuna.
Lisaks sellele viidi ellu veel kolm projekti. LEADER-programmi kohaturunduse toetusega loodi Kärdla sadama visuaalne identiteet, trükiseid ja kodulehekülg. Projekti kogumaksumuseks oli u 4400 eurot, toetus 3900 eurot. Samast meetmest toetati ka Kärdla sadama kui uue mereturismi sihtkoha turundamist, selle projekti kogumaksumus oli u 5600 eurot, toetus 5000 eurot.
LEADER-meetme “Kalanduspiirkondade säästev areng” toetusega hangiti sadama juurde välilauad, grillid, paigaldati käigusild, värav ja ujuvkai kalameeste paatidele, mänguväljaku atraktsioonid lastele, puhastati ja korrastati kaldaäär ja paigaldati suunaviidad, kogumaksumus 37 000 eurot, toetus 22 000 eurot.
Sadamahoone ehitus on veel pooleli, vundament koos kommunikatsioonidega on paigas, põhiosa ehitus veel tegemata.
Yachts Service Kärdla OÜ hakkab sadamasse ehitama talvehoiu-, hooldus- ja remondikeskust, mis valmib 2014/2015 talvehooajaks.
Järgmised suured peod on sadamas, kui 7. juunil peetakse seal lastefestivali ja 12. juulil stardib Kärdlast Muhu Väina Regatt.

Veel lugemist:

Uudised

Maa-amet teatas äsja, et Eesti sai sünnipäeva eel 95 saare võrra rikkamaks. Ka Hiiumaa ümbrusesse on lisandunud kümmekond väikest saarekest, laidu – näiteks Hagaste...

Digileht

Hiiu Leht 27.veebruaril Kassari ei saanud saareks tagasi Kaks hobust jäid auto alla Kaheksa kirja Eestile Hiiumaal vaid 5 Venemaa kodanikku

Politsei

Hellamaa külas juhtus eelmisel kolmapäeval õnnetus, kus aedikust välja pääsenud ja sõiduteele jooksnud hobustele sõitis otsa auto. Kärdla politseijaoskonna juhi Moonika Raudsepa sõnul mõlemad...

Uudised

15. veebruari seisuga elab Eestis kehtiva elamisloa või elamisõigusega 83 507 Venemaa kodanikku, kellest 73 772 omavad pikaajalist elamisluba, teatab BNS. Kõige vähem elab...