undefined | Hiiu Leht Kui MTÜ Eesti Vähiliit vabatahtlik Hanno Egipt esmaspäeval oma loengus tubakatoodete kahjulikust mõjust ja tagajärgedest kinosaalitäielt Kärdla noortelt küsis, kui paljud neist on tubakatooteid proovinud, tõstsid käe ligi pooled.
Ajakirjanikuga vesteldes oletas Egipt, et kui koos õpilastega poleks õpetajaid kaasas olnud, oleks käetõstjaid ilmselt veel rohkem olnud.
Egipt rääkis loo sellest, kuidas kord Jakob Westholmi gümnaasiumis käies kohtas uksel direktorit, kes igal hommikul õpilasi tervitas. “Sealt tekkis mul idee eraldada klassiruumides suitsetajad mittesuitsetajatest,” rääkis ta.
Õpilased kooliruumides küll otseselt tubakatooteid tarbida ei tohi, aga sellegipoolest jääb nende riietele ja hingeõhku peale suitsetamist spetsiifiline lõhn ja nii teavad tihti ka õpetajad, kes õpilastest suitsetab.
Esmaspäevasel loengul näitas Egipt lausa ette, kuidas mittesuitsetavad ja suitsetajatest õpilased klassis eraldi istuma panna ning suitsetajatele ohulint ümber tõmmata. Selgituseks lisas ta, et on mõtet teha suitsetaja elu nii ebameeldivaks, et ta tahaks ise terveks saada. “Ja ükski suitsetav laps ei saa selle peale öelda, et teda diskrimineeritakse, sest tubakatoodete tarbimine on alaealistele niikuinii keelatud,” rõhutas lektor.
Tema sõnul oleks niisugune eraldamine ühtlasi lugupidamisavaldus nende õpilaste vastu, kes väärtustavad enda tervist ja kellele enamasti ei tee keegi pai selle eest, et nemad tervisele kahjulikust suitsetamisest eemale hoiavad.
Suitsetajad teise ruumi
“Suitsetajad tuleks ka suitsetamise ajal teise ruumi eraldada, sest kaudne suitsetamine ehk tubakasuitsuses keskkonnas viibimine on ohtlikumgi kui päris suitsetamine,” tõdes Egipt.
Ta tõi näite, et juhul, kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub seitsme kuni kaheksa sigaretiga. Selline n-ö passiivne suitsetaja aga hingab sisse 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,5 korda rohkem nikotiini kui suitsetaja ise.
Lektor kirjeldas juhust, kui laskis 14aastasel poisil puhuda vingugaasimõõdikusse, mispeale selle näidik punaseks läks. “Arvasin, et mõõdik on rikkis ja lasin tal uuesti puhuda, tulemus jäi aga samaks,” rääkis Egipt. Selgus, et poiss ise ei suitseta, aga elab koos vanaisaga, kes toas suitsetab. “Vanaisa ilmselt on vana ja kes teab palju talle veel elupäevi antud on, aga lapse tervisele võiks ikkagi mõelda.”
Kõik sai alguse trükisest
Eesti Vähiliit alustas koolinoortele mõeldud loengutega, mis annavad ülevaate tubakatoodete kahjulikkusest 2010. aastal. Praeguseks on 120 koolis enam kui 18 000 õpilasele peetud 320 loengutundi.
Egipt sõnastas oma eesmärgi – et loeng poleks mitte igav esitlus, vaid kaasaks õpilasi ja innustaks neid kaasa mõtlema. “Tundub, et Kärdla noortega see õnnestus,” ütles Egipt.
Kärdla põhikooli õpetaja Tiia Palmiste sõnul oli loeng väga vajalik. “Need probleemid algavadki tavaliselt varateismelise eas,” märkis ta.
Palmiste usub, et kuuldu pani loengul osalenud lapsed kindlasti mõtlema. “Me ei või pista pead liiva alla ja arvata, et probleeme pole – tegelikult on ikka küll ja loodan, et loeng oli suureks abiks selle probleemiga tegelemisel.”
Palmiste nentis, et õpetajate ja vanemate juttu noored tavaliselt nii tõsiselt ei võta: “Kodus vanemana võime palju rääkida, õpetajad võivad rääkida, aga kuulatakse ikkagi spetsialisti, kellel on andmed ja näited päris elust, näiteks erialased teadmised haigustest, mis suitsetamisega kaasnevad.”
Palmiste sõnul on tal väga hea meel, et niisugune loeng ka Hiiumaale jõudis.
Ka kuuenda klassi õpilane Cristofer leidis, et loeng oli sisukas ja kasulik.
Samuti kuuendas klassis õppiv Anni ütles, et lektor rääkis huvitavalt ja arusaadavalt. “Põnev oli kuulata, aga kohati oli naljakas,” rääkis kuuenda klassi õpilane.
Egipt koostas ka trükise tubakatoodete mõjust ja selle tagajärgedest, siis hakkas vabatahtlikuna loenguid pidama. Kuna loeng kestab vaid 45 minutit, siis kõiki teemasid selle aja jooksul rääkida ei jõua ja kõik loengulkäijad saavadki kaasa ka pisikese voldiku “Ära suitseta. Tubakas tapab”.
“Olen üritanud teha selle võimalikult kompaktse, et ühes kohas oleks kõik vajalik info koos,” rääkis Egipt. Voldik on lihtsalt mõistetav, paljude illustreerivate fotodega ning selles leidub infot nii suitsetajatele kui mittesuitsetajatele, naistele, meestele, noortele ja vanadele.
Üle Eesti on avatud ka nõustamiskabinetid suitsetamisest loobujatele, hiidlastele lähim asub Haapsalus. Egipti sõnul saavad sellest aastast nõustamisel käia ka noored, varem toetas riik vaid täiskasvanute nõustamist. Nüüd on Haapsalus olemas nõustaja, kes on spetsialiseerunud noorte suitsusõltlaste nõustamisele. Vastuvõtule saab registreeruda telefonil 472 5830, nõustamisabi saab ka telefonidel 126 ja 800 2233.
