Mehe nimi oli Feliks Laanberg ja ta elas Lepiku talus Jalukse külas Oru vallas Läänemaal. Kuna ta oli omale ilusad hooned ehitanud, siis leidus vallas neid, kes soovisid ise sinna elama asuda, panid ta kulakute nimekirja ning 1949. aasta 25. märtsi hommikul olidki küüditajad kohal. Mees aga ütles neile, et ega meil selle asjaga siis nii kiire ka pole, sööme enne korralikult kõhud täis, pikk tee ju ees. Mehed istusid lauda, neile toodi head-paremat lauale, samuti puskarit, mille tegemises oli peremees suur meister. Söödi-joodi ja võeti kangemat kraami, kuni küüditajad ei jaksanud enam püsti tõusta. Nii pääseski nende pere küüditamisest. Nädal hiljem tehti külas Kalevi nimeline kolhoos ja Feliks Laanberg pandi selle esimeheks. Selles ametis oli ta kaks aastat.
Mihkel Tammelaan