Uuringud näitavad, et hiidlased söövad rohkem kala kui keskmine eestlane. See on vast ka loogiline, sest meri on lähedal ja värske kala lihtsamini kättesaadav.
Tuuli hinnangul on aga veel ruumi, et kalasöömine oleks hiidlastel sama tavaline harjumus nagu leiva või kartuli söömine. Tema sõnul peab kalasöömine olema oskus ja harjumus, mille väikesed hiidlased saavad kaasa juba lapsepõlvest, sõltumata sellest, kas peres on kalureid või mitte.
Kala söömine on Tuuli sõnul eelkõige kasulik sööjale endale. Kala annab väärtuslikke rasvhappeid ja teisi vajalikke toitaineid, mis toetavad tervist.
Erakogu Imre Kivi tutvustab lastele erinevaid kalaliike.
“Paraku levivad segajalt pooltõed, justkui oleks Läänemerest pärit kala nii mürgine, et ei tohiks kassilegi anda, siis päris nii see tegelikult pole,” räägib Tuuli ja kinnitab, et kalast saadavad kasulikud ained kaaluvad muu üles.
Teine oluline põhjus kala süüa on kohaliku elu toetamine. Iga ostetud kohalik kala aitab hoida elus rannakülade kalapüügitraditsioone ning annab tööd nii kaluritele kui kalatöötlejatele. Mitmes arenenud riigis, näiteks Soomes, Rootsis ja Taanis, on väikesemahuline rannakalandus hakanud kaduma. Hiiumaal on traditsioon veel olemas, kuid püsib ainult seni, kuni kohalik kala ka päriselt inimeste lauale jõuab.
Tuuli sõnul ei tohiks Hiiumaal kalasöömine kättesaadavuse taha jääda. Kohalikku kala on võimalik osta nii kalurite käest kui kalaletist ning valguallikana ei ole see oluliselt kallim kui muud variandid, eriti kui valida hooajalist ja lihtsat kala nagu värske kilu, räim, säinas või ümarmudil.
Kaluriperekonnas tekib paradoks: kalamees on päevad läbi “kala sees” ning eelistab kodus pigem lihatoite.
Küsimusele lemmikkala kohta vastab Tuuli, et iga kala on parim oma hooajal. Nii nagu aastaaegadel on oma rütm, on see ka kaladel. Sügisel maitseb tema sõnul kõige paremini kilu, kevadel tuulehaug ning suvel lest. Kodus võiks kala mõistagi sagedamini lauale jõuda, aga kaluriperekonnas tekib paradoks: kalamees on päevad läbi “kala sees” ning eelistab kodus pigem lihatoite.
Alati tuuakse kala koju ikka siis, kui mõni hooaeg just alanud on ja värske saak merelt tuleb.
Lastega on nagu paljudes peredes – nad on valivad. Tuuli lapsed söövad hea meelega suitsukala, kuivatatud kala ja kalakotlette. Pere seitsmene Emma on eriliselt mere- ja kalahuviline. Ilusama ilmaga käib ta isaga merel kaasas, on lasteaiarühmaga käinud kalapoes kalu uurimas ning osalenud kalateemalistes töötubades. Roograhu merepäeval teenis Emma kalapüügis koguni pronksmedali, seegi väike märk sellest, et kalahuvi ei ole pelgalt sõnakõlks.
27.novembril tähistatakse Hiiumaal säina päeva. Säinas on siinsete vete üks olulisemaid kalu, kuid paljude jaoks veel avastamata. Tuuli kodus süüakse säinast peamiselt kotleti kujul.
Erakogu Lapsed teevad tutvust kalaga.
“Meil kodus säinast üle kotleti ei tehta,” ütleb ta muiates. Kotletiretsept on lihtne: puhastatud säinast tehakse hakkliha, sisse pannakse üks muna ja praetud sibul, mis annab mahlasust. Seejärel vormitakse kotletid, paneeritakse pankoga ja küpsetatakse pannil kuldseks. Panko jätab kotletid mõnusalt krõbedaks. Tuuli sõnul saab säinast teha tegelikult väga erinevaid roogi, kuid värske säina maitse austajaid nende peres palju ei ole, kotletid aga sobivad kõigile.
Hiiumaad nimetab Tuuli täielikuks säinaparadiisiks. Tema andmetel püütakse Eestis aastas umbes 267 tonni säinast, millest ligikaudu 70 protsenti ehk 187 tonni tuleb Hiiumaa vetest. Eestis kasutatava kala- ja mereandide tarbijajuhendi Kalafoori soovitus suhtuda Eestist püütud säina ostmisse ettevaatlikult, ei lange tema hinnanguga kokku. Ta viitab sellele, et ka uuemad teadlaste hinnangud ei kinnita sellist ettevaatlikkuse taset, ning leiab, et Hiiumaalt püütud säinas on mõistlik valik nii keskkonna kui kohaliku elu seisukohalt.
Erakogu
