Need sõnad on Jaak Johansoni laulust “Sisemeri silmini” – salvestatud samanimelisele albumile, mis kindlasti kõlab esmaspäeva õhtul Kärdla Nukuteatris kogunevas kohvik-klubis.
“Veedame selle õhtu Jaak Johansonile mõeldes,” lausus Nukuteatri juht Kersti Ojasalu ja kutsus kohale tulema neid, kel võimalik. Samuti saab mõtteliselt liituda igaüks, keda aasta tagasi, 14. veebruaril lahkunud laulja looming on puudutanud.
Ojasalu sõnul on meenutusõhtul kavas kuulata Jaak Johansoni luuletusi ja mõtisklusi, mida esitab Mattias Hiiumaalt. Tekstid on pärit detsembriks, Jaagu sünniaastapäevaks ilmunud teosest “Ööö-, päeva- ja lauluraamat”, kus on lisaks ka valik tema graafikast. Toreda seigana selgus, et raamatu ja autorilt kingiks saadud graafilise lehe laenas korraldajatele poetess Ave Alavainu, kelle tihedad sidemed Jaak Johansoniga on lausa legendiks muutunud.
Kuulata saab aasta autorilaulu – rahvusliku albumi kategoorias postuumselt Aasta muusikaauhinna saanud albumit “Sisemeri silmini”. Õhtuks on varutud cd-plaate, millel musitseerimas Johanson
üksi ja koos oma abikaasa Krista Citra Joonasega, oma vendade ja õe ning paljude teistega.
Kui Jaagu osalusel ja erinevate kooslustega albumeid on mitmeid, siis “Sisemeri silmini” on ainuke plaat, kus ta laulab üksi oma laule, saates end kitarril.
Sel pärastlõunalgi, kui Kersti Ojasalu ja Mattias Hiiumaalt eelolevat klubiõhtut ette valmistasid ja me vaikses teatrimajas kohtusime, mängis seesama, 2019 sügisel salvestatud plaat. Ühtaegu tõi see silme ette pildi Jaagu esinemisest, teisalt lõi idamaiste pillide kõla kurbhelge meeleolu. Plaadil tegid kaasa Krista Citra Joonas bansuril ja saksofonil ning Maarja Neivelt tanpural.
“Paljuski kujuneb õhtu osalejate kaasabil,” avas plaane Mattias Hiiumaalt. Võib näiteks juhtuda, et üheskoos võetakse ette mõni omaseks saanud laul. Samuti arvas ta, et kui on jutustada lugusid kohtumistest Jaak Johansoniga või midagi temaga seoses, siis on teatris kokkusaav klubi selleks väga sobiv paik.
Hakatuseks rääkis Ojasalu, et kuigi Johanson viibis Hiiumaal palju, ta Nukuteatrisse ei sattunud. “Kogunemise kohaks oli ikka Ave maja ja aed, seal oli Jaak alati kohal, seal me tuttavaks saime,” meenutas ta, lisades, et Jaaguga jutule saada oli lihtne. “Mulle on väga meeldinud tema sõnamängud, see, kuidas ta tegi sõnu ümber, uperpallitas nendega, vahel mõtles käigu pealt välja uued sõnad.”
Mattiase sõnul tutvus ta Jaak Johansoniga ajal, mil tekkisid esimesed Eesti-Iiri klubid ja toimus palju suuremaid ja väiksemaid Iiri muusika festivale, Iiri-vaimustus oli suur ja fänne palju. Ta arvas, et selle taga oli Iiri lauludega ühes tulnud mõtteviis, milles erilisel kohal olid sõprus ja mõttekaaslus ja eriline romantiline vaim.
“Aga kui ma Jaagu peale mõtlen, tuleb mulle kõigepealt meelde tema pilk – läbitungiv, aga sõbralik.”
Kohvikklubi ootab Jaak Johansoni meenutama esmaspäeval, 14.veebruaril kell 19, Kärdla Nukuteatris.
