Kaheksas maakonnas teeniti mullu brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus, teatas statistikaamet.
Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). Mullu oli madalaim brutotulu, 847 eurot taas Ida-Viru maakonnas.
Kokkuvõttes ületas kuu keskmine brutotulu mullu esmakordselt 1000 euro piiri ehk palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2015. aastal 1013 eurot.
Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6 protsenti aastas. 2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas, kasv 7 protsenti. Teistes maakondades kasvas brutotulu 6 protsenti, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5 protsenti.
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuu keskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus mullu oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti mullu ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus: Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn.
Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naiste omast suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem: naistel 7 protsenti, meestel 5 protsenti. Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.
Brutotulu saajate arv eelmisel aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.
Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte, alla 25aastaste vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste, 63aastaste ja vanemate brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2 protsenti, siis mullu vähenemine kiirenes, jõudes 7 protsendini. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.
Analüüsi aluseks on maksu- ja tolliameti andmed seisuga 31. märts 2016. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu saadi, jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.
