Esimene Noored Kooli õpetaja jõudis saarele

Kaira Västrik on esimene, kes asus Hiiumaal tööle Noored Kooli programmi raames ja juba praegu tundub, et valitud tee on õige.
Emmaste põhikooli õpetaja Kaira Västrik ütles, et jõudis programmini siis, kui lõppes tema tähtajaline tööleping Käina kooli huvijuhina: “Tundsin, et soovin haridusmaastikul jätkata.”
Juba varem oli ta käinud veebilehel ja programmiga tutvunud ning see tundus huvitav. Möödunud sügisel ta kandideeris ja läbida tuli põhjalik kadalipp. Paljude soovijate seast valiti osalema 28 inimest, kes nüüd juba töötavad koolides üle Eesti.
Varasemalt pole Noored Kooli programmis saartelt ühtegi osalejat olnud ja Västrikule otsustati nüüd see võimalus anda. Sobivateks koolideks olid Hiiumaal Palade, Lauka ja Emmaste põhikool. Kuna esimeses kahes polnud uut õpetajat vaja, asuski ta tööle Emmaste kooli 1. klassi õpetajana, lisaks annab eesti keele tunde 5. klassi õpilastele.
Programmis saavad osaleda pedagoogihariduseta noored tingimusel, et neil on kõrgkoolis omandatud vähemalt bakalaureusekraad. See, et osalejatel puudub erialane kõrgharidus, ei tähenda, et nad astuksid klasside ette ilma vastava ettevalmistuseta. Maist augusti keskpaigani läbisid nad väga põhjaliku eelkoolituse ning kahe aasta jooksul jätkavad õpetamis- ja juhtimiskoolitustel. Hiljem on neil võimalus edasi õppida ja ülikoolis ka magistrikraad omandada.
Lapsed hästi vastu võtnud
Västrik ütles, et Emmaste õpilased on ta hästi vastu võtnud. “Nad tulevad tundi säravate silmadega,” oli noor õpetaja rahul ja lisas, et see on talle kõige suurem kiitus. “Lapsed osalevad aktiivselt õppetöös, samas on lõbus, aga mitte lihtsalt lõbus, meil on eesmärgid, mida täidame – tunnen, et olen väga õiges kohas.”
Västriku sõnul on tema soov, õpetada lapsi ise mõtlema ja tööd tegema ning hoolitseda selles eest, et neil säiliks õpihuvi terveks eluks. “Näiteks räägime, et eksimine on inimlik ja kui eksid, siis õpidki,” ütles ta.
Västrik usub, et iga laps on võimekas. “Ma tean, millisel tasemel minu õpilased on, soovin leida üles just need tugevad küljed ja potentsiaali ning otsida lahendusi nõrgematele kohtadele ning need ümber pöörata,” sõnastas ta oma eesmärgid.
Lisaks soovib ta ise lastele eeskujuks olla, näidata, et ka tema õpib ja teeb vigu: “Mina võtan vastutuse oma mõtete, sõnade ja tegude eest ning ka lapsed teevad seda.”
Veel on tema jaoks oluline, et klassis oleks kuulda 80 protsenti õpilaste häält ja 20 protsenti räägiks õpetaja ja selle poole ta püüdleb: “Ma tunnen, et meil on õpilaste vahel diskussioon, mitte mina üksi ei esine klassi ees. Me oleme partnerid, meil on koostöö. Samas mina küll toetan neid, aga õpilased ise vastutavad õppimise eest. See on nende ülesanne, nad ei tee seda minu vaid enda pärast.”
Plaanib jätkata
Programmi Noored Kooli algatajad eeldavad, et töötad õpetajana kaks aastat. Kuna Västrik on ka eelnevalt lastega töötanud, ütles ta, et soovib samal erialal jätkata ka peale programmi lõppemist: “Kindlasti tahan neli aastat olla siin koos, see on lastele väga oluline, et neil on üks õpetaja,” leidis ta. Lapsed ongi juba Västrikult küsinud, kas ta järgmisel aastal neid õpetab: “Nad olid rõõmsad, kui kuulsid, et olen ka järgmisel aastal nende õpetaja.”
Västrikule meeldib ka Emmaste kool, kus klassides pole liiga palju õpilasi – nii jõuab õpetaja kõigi õpilastega suhelda ja igaühele tähelepanu pöörata.
Tööle sõit päeva ettevalmistuseks
Kaira Västrik elab Kärdlas ning tööle ja koju sõiduks kulub tal iga päev peaaegu tund. “Päeva teises pooles vahel tunnen, et oleks hea peale kooli kohe koju minna, samas aitab sõit päeva ette valmistada ja hiljem maha laadida.”
Kuna ta käib tööl ühistranspordiga, kasutab ta bussisõidu aega haridus- ja motivatsiooni­teemaliste saadete kuulamiseks või siis kasutab qpik keskkonda, kus saab tunde ette valmistada.
13 aastat Hiiumaal
Kaira Västrik pole juurtelt hiidlane, ta kolis koos elukaaslasega saarele 13 aastat tagasi Tallinnast. Neile tundus see hea keskkond, kus lapsi kasvatada ja nende mõlemad lapsed ongi siin sündinud.
Saarele kolides õnnestus Kairal kohe asuda tööle oma erialale. Kärdla lasteaia õpetajana töötas ta vahelduva eduga kümme aastat, laste sünni järel oli ka kodus.
“Mulle väga meeldis töö laste­aias, aga kuidagi läks elu nii, et hakkasin tegelema noortega ning tundus hea välja­kutse minna tööle noorsootöötajaks ja sealt edasi kooli, kus just tööaja pärast valisin huvijuhi ameti,” arutles ta.
Koolis töötades avastas Västrik, et talle meeldib väga töötada just esimese kooli­astme lastega ning see oli ka põhjus, miks otsustas kandideerida Noored Kooli programmi.