Rootsi raadio P4 Dalarna 13. aprilli saates arutleti Eesti lennufirma Avies näitel selle üle, et kõik tahaksid odavalt lennata, kuid millist hinda tegelikult ollakse nõus maksma.
Kohaliku jaama P4 Dalarna saatejuhtide hinnangul on Aviesi ettevõttesisene kokkuhoiusurve läinud nii kaugele, et mitte ainult oma töötajad, vaid ka reisijad on hakanud selle mõjusid täheldama.
Saatejuhid leidsid, et Pajala–Luleå, Arlanda–Sveg ja Arlanda–Torsby/Hagfors lennuliinid on kogukonnale vajalikud ning seetõttu peab riik toetama nende käigushoidmist.
Saates räägiti, kuidas neile liinidele tegid pakkumisi mitmed firmad, kuid Eesti lennufirma Avies võitis just odavaima hinna tõttu. Rootsi transpordiamet maksis aastatel 2011–2015 Aviesile 165 miljonit Rootsi krooni (u 18 miljonit eurot), et neid liine käigus hoida.
Ajarida jätkates meenutati, et 2013. aastal hakkasid juhtuma tõsisemad intsidendid, kuid sellele vaatamata alustas Rootsi ettevõte Direct Flights Aviesiga koostööd. Direct Flights hakkas loobuma oma lennukitest ja selle asemel müüma pileteid välismaa operaatorite, kaasa arvatud Aviesi lendudele. Tarbijakaitse süüdistas Direct Flightsi eksitavas reklaamis, sest müügil olid küll nende piletid, aga polnud selge, et mitte nemad ise ei teeninda liini, vaid Avies.
Saates viidati, et enamik Aviesi lennukite hooldustöödest tehti Eestis, kuid sel ajal, kui tehti koostööd Direct Flightsiga, aitasid ka Rootsi lennuinsenerid.
Mitmed tehnikud olid mures ning ütlesid P4 Dalarnale eelmise aasta 3. juunil: “Me saime käsu teatud vaatluste läbiviimiseks kuid kui asusime kontrollima, leidsime sageli rohkem asju, mida tuleks korrigeerida. Kui me neid puudusi välja tõime, saime vastuseks, et nad [Avies – toim] ei taha nende puuduste korrigeerimise eest maksta.”
Lennunduse turvalisuse analüütik Hans Kjäll ütles, et paljud neist vigadest võivad viia tõsiste tagajärgedeni.
Võlgade küüsis
Rootsi transpordiamet trahvis Aviesi 725 000 euroga, kuid ei katkestanud kohe Aviesiga lepingut. Aviesi juhataja Allan Soll ütles Rootsi raadiokanalile: “Aviesiga on turvaline lennata.” Väitele, et kuigi keegi pole viga saanud, on juhtunud õnnetusi, vastas Soll: “Me oleme peaaegu ainuke, kes lendab neis väikestes lennujaamades. Me oleme riigi volitusi kasutanud 23 aastat. Intsidente on juhtunud, sest me oleme ainuke, kes lendab neis väikestes lennujaamades.”
Võlgade kommentaariks ütles Soll Rootsi raadiole: “Ettevõtte majandus… kui te kuulete millises mahus need trahvid on…”
Kõigest päev peale Solli intervjuud Rootsi raadiokanaliga, 6. märtsil tühistas Rootsi transpordiamet kõik Aviesiga sõlmitud lepingud otsuse kohese jõustumisega.
Üks piirkond, kuhu Avies lendas, oli Mora. Mora linnapea Anna Hed polnud päris rahul transpordiameti otsusega. “On selge, et oli puudujääke ning ma mõistan täielikult, miks transpordiamet tegi, mida ta tegid. Samal ajal asetab see Dalaflygeti ja omavalitsuse situatsiooni, millega peame toime tulema,” selgitas ta.
Ülejäänud riigis on uudist vastu võetud positiivsemalt. Samuti on rahul ametiühingud, kuigi nende esindaja avaldas arvamust, et otsus tuli liiga hilja. Kaks lennuinseneri, kes juba alguses hoiatasid Aviesi lennuturvalisuse puuduste osas, kommenteerisid transpordiameti otsust: “See on hea, et nad seda tegid… õhuturvalisuse tõttu.” Nad mõistsid hukka Aviesi palgapoliitika, mis andis tulemuseks nii odavad lennud, millega Rootsi ettevõtted võistelda ei suutnud.
Raadiokanal P4 Dalarna väidab, et Aviesis rakendatakse pilootide värbamisel “pay to fly” (maksa, et lennata) skeemi. See tähendab, et piloot ostab endale lennuaega st maksab peale, et lennata. SASi piloot Erik selgitas, et konkurss töökohtadele on suur ja värskelt koolitatud piloot on haavatavas olukorras. Õpinguteks võetakse kuni 1,3 miljonit Rootsi krooni (139 000 eurot) tagatiseta laenu. Nii ollakse valmis tegema kõik, et jalg ukse vahele saada.
Rootsi lennunduse hooldusinseneride ühenduse juhataja Ola Blomqvisti sõnul pole Avies ainuke säärane juhtum. Jätkuvalt survestatud lennundussektoris on aina enam ettevõtteid, mis on nõus kulude kokkuhoiu nimel turvalisust ohtu seadma, rääkis ta.
Rootsi pilootide ühenduse esimees Martin Lindgren kommenteeris, et piloodid, kel pole püsivat töökohta, ei julge tehnilistest riketest raporteerida, vaid lähtuvad oma otsustes mitte turvalisuse aspektist, vaid klientide ja lennufirma majanduslikust aspektist.
Situatsiooni kommenteeris piloot Erik, kes alustas oma karjääri Ryanairis kuid seda läbi agentuuri, mis maksis vaid lennutundide eest, mitte fikseeritud kuupalka. Ta selgitas, et piloodil on ajend tõusta õhku lennukiga, mis pole sajaprotsendiliselt korras, kui ta teab, et ei saa vastasel juhul selle lennu eest makstud.
Allikad: Sveriges Radio 12. aprill 2015 “Piloter tvingas betala för att jobba” (“Piloodid peavad töötamiseks maksma”), Sveriges Radio 13. aprill 2015 “Prispressen inom flygbranschen oroar” (“Hinnasurve lennunduses teeb murelikuks”).
