erakogu “Stendid on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata – sellelt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Kahjuks ei ole kõik osanud päästevarustuse vajalikkust hinnata ja värske kontrollkäigu tulemusel saab öelda, et neljandik stendidest on rikutud ja puuduliku varustusega. Päästmisvahendite puudumine võib aga maksta kellegi elu!” ütles päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.
Kokku 584 veeohutusstendist on puudustega 143: infokleebised olid puudu 143 stendil, päästerõngas puudus 78 stendil, 97 stendil puudus viskeliin ja 47 juhul puudus ka stend ise.
“Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi,” nentis Virkala.
Kuna stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik, palub päästeamet omanikel stendidel silm peal hoida ja tagada nende korrasolek. Veeohutusstendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ.
Virkala sõnul pakub päästeamet omalt poolt jätkuvalt abi infotahvli ja numbri soetamiseks, kui see on rikutud, varastatud või kui soovitakse uut teha, ent stendi omanikud peavad tagama ohutusvahendite olemasolu ja nende korrashoiu. Ohutusvahendid peaks stendil olema ka talvisel ajal, et ka läbi jää kukkunud inimest oleks võimalik päästa.
Veeohutusstend koosneb infotahvlist ning on varustatud päästerõnga ja viskeliiniga. Stend juhib tähelepanu veega seotud ohtudele ja sealt saab nõu, kuidas veekogu ääres enda ja kaaslaste elu või tervist ohtu panemata aega veeta. Samuti leiab infotahvlilt juhised päästerõnga ja viskeliini kasutamiseks ning elustamisõpetuse. Lisaks leiab tahvlilt üldinfo, mida tohib ja ei tohi veekogu ääres teha. Stendid on varustatud ka asukoha tuvastamise numbriga, et häirekeskus saaks abijõud operatiivselt õigesse kohta juhatada.
