Kui tagantjärgi meenutama hakata, siis… ega just teab mis tarkust olegi kokku heietada. Oli lihtsalt üks tore rannapäev.
Eks muidugi, mõelda, puha väljamaareisil sel kroontõveaastal 2020. Kui nüüd piirid taas sulgunud, tunduvad ka nood mullused kaks Läti reisi täitsa kõva sõnana.
Miks just Kalngale randa? Aga miks ka mitte. Hakka nüüd ujumise pärast pükse märjaks tegema, eks ole. Seal ei ole selleks tarvidust – püksivaba rannaala jagub siin lausa oma verstapikkuselt.
Mis ujumist puudutab, siis vesi valmistas seal paraja pettumuse. Oli selline sogane-hägune vetikahõljumisupp. Hmh… Nii oli parem enamasti rannal lebaskleda, sekka tukastada.
Rangelt võttes ega see rannajoongi ise teab mis olnud. Üsna igav liiv ja tühi väli. Meenus Jurmala rand, kus ainsamatki kivikestki näis olevat tulutu otsida. Eks nüüd olimegi juba peagu samas piirkonnas, Liivi lahe lõunapoolsemas otsas. Väina (Daugava) jõe suudmemuul ja sõeluvad laevad paistsid üsna lähedal, vast nii verstakest viis eemal.
Merest pisut kaugemal pakkus luiteliiv aga ühtteist vaatamisväärset. Kui ohtralt tumepunaseid neiuvaipu! Ning koldrohtu ka. Seega peab see liiv üksjagu lubiainet sisaldama? Aga kas pärit ülemere Eestist see võimalik lubi? Või hoopis teisest suunast Plavinase dolomiidiavamuselt Väina jõe toodud ja siin ümber settinud? Nojah, mis ikka niisama tühja oletada.
Ka samblane männimets pakkus midagi. Näed, lausa maikellukesi ning veisheina maadjaid lehelatakaid. Seenlill õitses. Viimaseid valgeid narmasõisi näitasid nõmmnelgid. Nõmmnelki (Dianthus arenarius) olin seni looduses näinud vaid Saaremaa Järve luiteil.
Luitekünklik männimets viskas sekka ka veidi lehtpuid ning kõikjale hargnes jalgradu. Tundus, et nende rägastikku võib lausa ära eksida.
Ja ongi nagu kõik. Õhtu eel tuli viimaks hakata tagasi Eesti poole sõitma. Tee viis paraja lookega, põikas korra sisse Riia linna piiresse. Suure Kišezeri järve taga kauguses kerkis Riia teletorn. Nii et jah, sai ka Riia linnuke taas sedakorda kirja.
Via Baltica asemel otsustasime edasi aga sisemaa kaudu kulgeda. Et põigata korra läbi Lemsalust. Sellesse vanasse hansalinna polnud me Märdiga oma senises elus veel juhtunudki.
