Ka Vanamaa panga juures esile küünitav tömp Rankulragi neemeke pakkus ühtteist vaadata.
Liiva sekka oli seal ohtralt rändkive ja -rahne, seas noori sangleppi. Männikujalami maarandil paljastus devoni savi. Nii punast kui lubjast valkjassinakat, viimast lausa terve nõlvajupina. Ning rannal vedeles muuseas üks kihiline paekärakas. Ju see on rändkivina siia jõudnud üle mere Saaremaa siluri lubjakivimite alalt.
Kivide vahel liival ilutses kummalisi lilli. Mu jaoks täitsa seninägematud. Mingid korvõielised, kuid helesiniste õitega, justkui siguril. Valkjassinakad lehed tundusid lihakalt paksud. Alles hiljem kodus sain teada, et tegu on tatari piimikaga. Eestis on ta harv tulnuktaim, tükati esineb ka Lätis, peamiselt kesk- ja idaosas. Nagu näha, siis ka otse Liivi lahe rannikul. Olgugi tulnuktaim, mulle ta siin vägagi meeldis.
Jalutasime lõuna poole. Liiv sininukkade ja üksiku tumepunase neiuvaibaga, siis liiva sumbunud ojasuue. Peagi järgnes teine ojasuue, kus vesi üle liiva imbus. Kas eelnev või siinne on Kurlinupe nime kandev voolusäng?
Siin ilmestasid randa lisaks liiv-vareskaera ning villaste katkujuurte kolmnurksed kobrulehed.
Juba jõudsime Zivtini panga juurde. Pikalt-pikalt järgnes nelja meetri kõrgust devoni ajastu liivakaljut. Kiiresti vaheldus küll punast, küll valkjat värvi, üha koopaavasid mustendamas. Kokku on siin loendatud
19 koobast. Pikim asub punases kaljus, tervelt kaheteistmeetrine. Kas too, kuhu mahtunuks vabalt sisse minema? Kreemvalkjas vormiküllases kaljus asub ka seitsme meetri pikkune mitmeharuline koobas. Ühtegi neisse me siiski pugema ei hakanud. Nautisime niisama ees avanevat vaadet. Kõrval sahmis meri, siinsamas liival õilmitsesid soolikarohud, sarik-hunditubakad, taas siniõielist tatari piimikat. Aga ka veel üht võõrliiki, koguni Ameerikast pärinevat halli kuningakeppi. Tema kollased õied meenutavad väikesi kausikesi.
Muide, Zivtini kaljude vormirikkus ja koopad avanesid suuresti alles peale
2005. aasta jaanuaritormi, kui kõrge mereseisu lained mattunud jalamit tublisti puhtamaks noolisid.
