erakogu Sel suvel saab 17 aastat sellest, kui Ruuben Post meie seast vaid 58aastasena ootamatult lahkus. “Sõnad jäid õhku, kirjad postkasti, paberid lauale, vaid mõtted ja teadmised viis ta endaga kaasa. Ja neid oli ütlemata palju,” kirjutati tollases järelhüüdes.
Ruuben Posti meenutas sihtasutuse Tuuru tollane juht Aivi Telvik: “Noore juhina Tuuru majas oli aeg-ajalt nii keeruline maakonna võtmeisikutele selgitada ja tõestada, miks üks või teine ettevõtmine oluline on. Samas majas tegutsev ja ühtlasi Tuuru nõukogu esimees Ruuben Post oma optimismis tavatses siis ikka öelda, et küll nad ükskord aru saavad… See aitas alati aja maha võtta ja mitte sihti silmist kaotada ning loomulikult pani inimestesse uskuma. Seda kuldset lauset jagasin täna hommikul, umbes kakskümmend aastat hiljem ka oma kolleegile veel teadmata, et Ruuben oleks täna tähistanud oma juubelit. Oma tarkuses ja tahtes maailma paremaks ja toimivamaks muuta oli
Ruuben mulle õpetaja ja eeskuju number üks.”
“Idealist, unistaja, jutlustaja, kellele olid korraga tähtsad oma kodusaar ja suured globaalsed mured. Ta oskas veenda või vähemalt pani kaasa mõtlema paljusid inimesi ja siitkaudu on tema mõju tuntav tänaseni,” nii hindas kunagist kolleegi
Toomas Kokovkin. “Nagu ikka juhtub, olid Ruubeni mõtted ajast ees. Küllap sattus ta ka vastuollu kiiresti pealetungiva agressiivse maailmaga, kus idealismile jäi vähe hingamisruumi. Täna rõõmustaks Ruuben kindlasti selle üle, et biosfääriala on väga selgesõnaliselt erinevates Hiiumaa arengukavades kirjas. Ja teda kindlasti köidaks kaasalöömine Hiidlaste Koostöökogus. Mõnes mõttes on koostöökogu Ruubeni ideaalide teostumine.”
Ruuben Post oli mitmel rindel teerajaja, kelle elutööks kujunes biosfääri kaitseala loomine. Post oli nii Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa Keskuse direktor kui peaideoloog, samuti Hiiumaa kaitsealade administratsiooni direktor. UNESCO kaudu viis ta Hiiumaa probleemid ka Euroopa tasemele. Täitumata jäi tema unistus Kõpu rahvuspargi rajamisest.
Posti elutöö on osaliselt talletatud paljudes teaduslikule tasemele küündivates publikatsioonides rahvastiku- ja sotsioloogiliste uurimuste alal, efektiivsete energialahenduste, veemajanduse ja jäätmemajanduse kohta Lääne-Eesti saartel. Lisaks populaarteaduslikud trükised, viimane neist tema algatusel teoks saanud Kõpu lugude raamat “Nad tegid toad tuule peale, elud ilma ääre peale…”.
Ruuben Posti soov arendada kogukonda seestpoolt, vaba hariduse ja arusaamise põhjal, viis teda teinekord vastuollu reglementeeritud asjaajamisega ehk, nagu ta ise tavatses öelda, rituaalse tegevusega. Ta oli ka kohaliku elu arendaja, tegutsedes Kassari haridusseltsis, Kõpu rahvuspargi loomisel ja sihtasutuses Tuuru. Samuti tegeles ta sõnaloomega, et tuua eesti keelde tollal vaid inglise keeles leiduvad mõisted. Mõned näited: asjalised (stakeholders); tugiv arendamine (sustainable development); tugitavus – jätkusuutlikkus (sustainability); juurevoli (bottom-up approach); käsukord (top-down approach) jt.
