Üks põhjus, miks Tiiu kindlasti Heltermaal ristida tahetakse, on hiidlaste suur huvi uue laeva vastu.
TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et seda, kui suur huvi on hiidlastel uue laeva vastu, näitas Leigri avatud uste päev jaanuaris.
“Seepärast otsustasime, et järgmist laupäeva ei oota ja püüame laeva viie päevaga korda teha,” selgitas Padar. Eile õhtuks pidi laev olema sellises seisus, et veeteede amet saaks täna inspektsioonid ära teha ning Tiiu saaks südaööl Hiiumaa poole teele asuda.
Parvlaeva Tiiu pidulik nimepanemise sündmus Heltermaa sadamas algab homme, 8. aprillil kell 12. Padar kutsus osa saama laevale nimepaneku peost, mis on väga haruldane sündmus: “Loodame, et ilmataat ilma peab ja paljud hiidlased leiavad jälle tee ka Tiiut vaatama.”
Laeva ristiema on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus ja laeva kapteniks Guldar Kivro. Ristimispeole tulevad teiste seas
majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Hiiu maavanem Riho Rahuoja ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
Kaido Padar lisas, et kohale tuleb ka Hiiu taat, et oma kitsele laeva näidata. Pärast ristimistseremooniat saab laeva kaeda seestpoolt ja kõigile pakutakse klassikalisi kiluvõileibu, mis uute parvlaevade saagaga pidevalt kaasas käinud.
Kumb Kõmmus?
Padar rääkis, et uutele parvlaevadele paluti väärikad ristiemad valida maavalitsustel. “Ma arvan, et see on väga õige – hiidlased teavad ja tunnevad kohalikke eestkõnelejaid ja eestvedajaid kõige paremini,” ütles Padar.
Kui Helen Kõmmusele pakuti au ja võimalust hakata parvlaeva Tiiu ristiemaks, oli ta enda sõnul rõõmsalt üllatunud, kuid küsis igaks juhuks, kas selle au osaliseks võiks olla pigem Hiiumaal tuntud ja armastatud tantsujuht Helle-Mare Kõmmus. “Sarnaste nimede ja rahvakultuuri-eriala tõttu on meil nii mõnigi kord olnud lõbusaid äravahetamisi,” selgitas Kõmmus.
Selle peale esitati talle testküsimus: “Kumb teist mängib torupilli?” “Kui tunnistasin, et küllap see mina olen, siis öeldi, et hiidlaste soovil tuleb mul nüüd varrudeks valmistuda,” meenutas Kõmmus.
Laeva tulevane ristiema ütles, et tema jaoks on väga oluline, et hiidlased teda nii erilise ülesande vääriliseks peavad.
Viimased kaks neljast
Tiiu ja Pireti saabumisega vastavalt 2. ja 3. aprillil jõudsid kohale kaks viimast neljast uuest parvlaevast, mis pidanuks saarte ja mandri vahelistel liinidel tööd alustama mullu oktoobrist.
Leiger ristiti 19. detsembril Tallinnas, ristiemaks Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. Tõll ristiti 21. jaanuaril Kuivastus, ristiemaks Saaremaa aasta õpetaja Lelet Aavik. Piret ristitakse 12. aprillil Tallinnas, ristiema nime eilseks veel avalikustatud polnud.
Laevade hilinemise ja avalikkuse kõrgendatud tähelepanu tõttu on viimased poolteist aastat olnud üsna pingelised. Padar ütles, et seljataha jäänu ununeb kiiresti ning praegu tunneb ta rohkem muret eesootava suve pärast ja kas Tiiu hiidlastele ikka meeldib.
“Südame teevad soojaks inimesed, kes meid on toetanud emaettevõtte poolt, kaptenid ja mehed, kes on olnud tehastes, aga ka need, kes on kai peal või kassades – nemad on need, kes igapäevaselt ettevõtte väärtusi edasi viivad,” ütles Padar.
Viimaste laevade ülevõtmise koosolekud nii Poolas kui Türgis kulgesid Padari sõnul sujuvalt ja sendipealt kõik trahvisummad, mis lepingute järgi oli tehastelt saada, peeti viimaselt makselt kinni.
Meedias väljakäidud summa, 11 miljoni eurot leppetrahve, kohta ütles ta, et detailidest ta rääkida ei saa, kuid suurusjärk on õige.