Kristina vastus küsimusele, kuidas ta Hiiumaale sattus, on lühidalt: „Juhuslikult.“ Kui nii üldse öelda saab, sest palju siin elus juhust on. Eriti, kui asi puudutab saarele tulemist. Lõpuks vaatad tagasi ja mõtled ikka, et täpselt nii pidigi ju minema.


