Connect with us

Uudised

15 000 eurot kiskjakahjudeks

Rajakaamera kuva
Hiiumaal hüvitati suurkiskjate 2015. aastal tekitatud kahjusid 16 kahjusaajale kokku 14 696 euro eest – rohkem kui kunagi varem. “Summa pole mitte just palju suurem, kuid varasematel aastatel on hundi murdmised väiksemad olnud küll,” nentis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Keskkonnaametile teadaolevalt murti eelmisel aastal Hiiu saarel hundi poolt 124 lammast ja 1 vasikas ning ilvese poolt 7 lammast, aasta varem murti saarel 98 lammast ja 2013. aastal 71 lammast.
Kogu Eestis hüvitas keskkonnaamet 2015. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjusid üle 201 000 euro.
Eelmise aasta eest laekus ametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188 erinevalt kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – Eestis kokku 951 lammast. Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri.
Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad.
Ilvese arvukus on Eestis endiselt madal ja see kajastub ka tema tekitatud tagasihoidlikes kahjustustes.
Võrreldes varasemaga on hundi murtud kariloomade arv jäänud samale tasemele, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv veidi kasvanud ja ilvese tekitatud kahjustused jätkuvalt harvad.
Suurkiskjate põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama keskkonnaametit. Seejärel hindab ameti töötaja kohapeal kahju suuruse ning kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses.
Kaitsemeetmete tugi
“Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult keeruliseks,” ütles Talvi.
Ta tuletas meelde, et amet hüvitab 50 protsendi ulatuses ka kulutused kiskjakahjustuste ennetamiseks. Mullu esitas 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste
ennetusmeetmete hüvitamiseks. Nende kulutusi hüvitati enam kui 55 000 euro ulatuses. Peamiselt rajati elektritarasid ja soetati valvekoeri.
Kahjust nii- ja naapidi
Mullu septembris Hiiu maavanema korraldatud hunditeemalisel ümarlaual muretses keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, et sünkroonis hundikahjude kasvuga saarel väheneb ka lammaste arv.
Lambakasvataja Omar Jõpiselg märkis samal kokkusaamisel, et kui lammaste pidamiseks tuleb teha nii palju kulutusi, muutub see kuluefektiivsust silmas pidades lõpuks mõttetuks. Samuti märkis Jõpiselg, et kui teha looduskaitsealadele, mida karjatama peab, ümber kõrged “elevandiaiad”, pole need enam mingi vaatamisväärsus loodusesõprade jaoks.
Viimasel jahihooajal kütiti Hiiu saarel kaheksa hunti, üks jahiluba jäi realiseerimata.

Veel lugemist:

Uudised

Kõrgessaares 30. aprillil avatava käsitöökaupluse avanud neli naist tahavad enda sõnul poe avamisega järgi uurida, kas Viskoosa on ikka nii arenev koht nagu väidetakse. ...

Digileht

Hiiu Leht 26. aprillil Neli naist avavad Viskoosas poe Osa Käina ajaloost sai kaante vahele Kevadist ürdikuningat tuleb tikutulega otsida Maarjakask astub kadakale kannule...

Uudised

Kolmapäeval  Kõpu poolsaare põhjaküljes Palli – Mägipe piirkonnas ja lõunaküljel Kaleste kandis tuvastatud rannikureostuse eemaldamiseks korraldab Hiiumaa vald talgud. Vabatahtlikud on oodatud appi reedel,...

Juhtkiri

Mati aa kiusaja. Ta nimi äi pea üldsegid Mati olema. Ta vöib olla ka Jüri vöi Mari, Ainar vöi Aina, Mart vöi Maie.   Kiusaja...