Tiina Koit 69 osalejaga oli tänavu matkajaid kaks korda rohkem – 155.
“Jäime ettevõtmisega rahule ja see, et osalejaid oli palju rohkem kui mullu, näitab, et esmakorraldus möödunud aastal õnnestus,” ütles Inna Lepik Muku matkaklubist.
Lepiku sõnu hirmutas ilmateade küll mõned eelregistreerunud ära, kuid nende asemele tulid teised ja lõpuks oli ilm ikkagi täitsa “muku”. Kes kohe alguses ehk kell 11.30 Vähesel rajal alustasid, pääsesid vihmast ja rahest täielikult, aga ka Rängal rajal ränkajatele paistis suure osa ajast siiski päike.
Retkel sai valida kolme eri pikkuse ja raskusega raja vahel. Orjakus ja Kassaris oli Ränga raja pikkus 27 km, Mönusal rajal 15 km ja Vähesel rajal ligi 5 km. Esimesel matkas 15, teisel 69 ja kolmandal 71 matkaselli. Ränga raja kiiremad said autasu ning ehiti Külvi Kummeri valmistatud klaasist medalitega.
Ränga raja kiireimad
Meestest oli esimene Priit Jürimäe ajaga 2.55.57, teine Vaiko Kivi, aeg 2.56.31 ja kolmas Ilmar Kukk ajaga 3.09.41.
Naisi osales Rängal rajal kolm: esikoht Kristen Nigul ajaga 3.45,13, teine Liina Krünvald ajaga 3.45,16 ja kolmas Mirje Roasto ajaga 4.35,30.
Esimese ja teise koha võitjad saabusid finišisse peagu käsikäes ja reisi mandrilt saarele olid nad ka koos ette võtnud. “Pidime tegelikult Gruusiasse matkale minema, aga selle plaani ajas koroona untsu, seega tulime hoopis Hiiumaale,” rääkis Kristen, kuidas nad täitsa juhuslikult retkel osalema sattusid. “Siis hakkasime vaatama, mis saarel ka toimub, leidsime sellise vahva ürituse ja otsustasime osa võtta.” Raja tegi Kristeni sõnul rängaks pigem selle pikkus kui tingimused, sest suurem osa sellest kulges mööda teed ning ka ilm ei kimbutanud väga.
Ränk rada tegi tiiru peale tervele Kassarile ning läbis punkte nagu Sääre tirp, Aino Kalda maja, Kassari kirik ja käis ära ka Käina lahe ääres. Vähene rada kulges peamiselt Orjaku sadama läheduses ning ühtis Ränga rajaga Mudasillal ja Roorajal. Ka Mönus rada läbis Käina lahe äärset piirkonda, kuid tiir Kassari ümber jäi pisut väiksemaks kui Rängal rajal. Mönusale ja Vähesele rajale oli pikitud küsimusi, mis andsid piirkonna kohta huvitavaid teadmisi. Näiteks, kus asub Eesti väikseim näitusesaal (Orjaku sadamas) või millal ja kus hakati kasutama Käina ravimuda (1958. aastal Selja maahaiglas). Vastused võis leida rajaäärsetelt infotahvlitelt või internetist otsides.“Tahame lisaks liikumisharjumuse edendamisele pakkuda ka teadmisi loodusest, ajaloost ja Hiiumaa omakultuurist,” rõhutas Lepik.
Raja lõpus pakuti sõdurisuppi ja sai sauna ning õhtul loositi kõigi osalejate vahel välja terve hulk vahvaid auhindu. Lepik usub, et loosiauhinnad innustavad inimesi retkel osalema, teisest küljest on need ka hea võimalus Hiiumaa maitsete ja omatoodanguga tutvumiseks ning enda jaoks millegi uue avastamiseks. Auhindade seas oli näiteks õhtusöök perele Lestas ja Lambas, lõuna Sõnajala sööklas, erinevaid toidukaupu, aga ka kaks kahetunnist mereretke viiele inimesele Endel Kaevatsi lappaja paadiga ning kolmed matkamise käigus leitud hirve sarved, millest ühed oli välja pannud Urmas Selirand, kes on Wambola retke idee autor ja suur toetaja ning teised Margo Rüütel, kes samuti kuulub Muku matkaklubi juhatusse ning on Wambola retke üks põhikorraldajatest.
Järgmisel aastal jälle
Wambola rahvaretk toimus esimest korda möödunud aastal Heltermaal ja Sarve poolsaare kandis. Tuleval aastal toimub retk Sõrul. “Nii on põnevust rohkem ja pole igal aastal üks ja seesama rada,” ütles Lepik. “Korralduse poole pealt tahaks täiustada rajakaarte ja nähtavasti tuleb ka märgistamisele rohkem rõhku panna.”
Samuti unistab ta sellest, et retke staabis ehk Sõru sadamas käiks terve päev selline melu, et keegi ei tahaks mujale minnagi – oleks töötubasid ja muud põnevat ning äkki midagi pisikese laada taolist kohaliku kaubaga.
Ka Orjakus sai end pärast värskendavat jalutuskäiku külamaja kohvikus kookide ja pirukatega kostitada ning õues täpsuse peale kettagolfi kettaid loopida.
Nimi lipulaevalt
Wambola rahvaretke korraldatakse Vabadussõja ning selles osalenud hiidlaste mälestuseks ja auks. Nime on see saanud lipulaevalt Wambola, mille peal teenis ka mitmeid hiidlasi, näiteks Jakob Kessel, Arnold Espenberg ja Johannes Nigul. Retke toimumisajaks on valitud oktoober, kuna see on olnud Hiiumaa ajaloo üks sõjakamaid kuid, aga ka selleks, et elavdada Hiiumaa elu sügisesel ajal.
