Kuna Hiiu maakonnas pole vabadussõja mälestusmärki, peatusid võidutule toojad Pühalepa kiriku juures kohas, kuhu see peaks kerkima. Jaanitulede keelu tõttu jagati elanikele võidutuld vallamajade juures, Kärdlas sadamas.
Tänavu tõid võidutule Kadriorust Hiiumaale maakonna parim noorkotkas Travis Olle ja noortejuht, Pühalepa rühma pealik Tiina Hiiemets.
Pühalepa kiriku juurest tõid tule Kõrgessaare vallamaja ette kohalik noortejuht Larissa Babõnina, kodutütar Mia Pik ja noorkotkas Joel Pik. Täpselt kell 16 lülitas noortejuht välja raadiosaatja, mis tule teekonna jäädvustas.
Vallamaja juures tuletahtjaid oodates püüdsime koos noortega meenutada, kus mälestustuli ja muinastuli igal aastal süüdatakse ja kuidas neist kokku võidutuli saab. Kõrgesssaare osavalla vanem Üllar Laid aitas meid edasi teadmisega, et mälestustuli
süüdatakse Tori kirikus. Muinastule süütamiskohana meenus meile mingi maalinn. Tänavu see küll paika ei pidanud, sest seekord süütasid noorkotkad muinastule Tallinnas. Tikkude ja välgumihkli abita. Võidutuleks ühendatakse kaks tuld tavaliselt paraadi toimumiskohas ning vabariigi president saadab selle paraadilt üle riigi maakondadesse laiali. Sel aastal ei toimunud viiruseohu tõttu Eestis võidupüha paraadi ja võidutuleks liideti kaks tuld Kadriorus presidendilossi ees, kust need siis üle Eesti teele asusid.
Esimene tuli Luidjale
Osavallavanem Üllar Laid, kes jagas võidutuld kolmandat korda, on tulelaterna tavaliselt asetanud Lauka jaanitule ajal lavaservale, kust igaüks sai siis võtta oma lõkke süütamiseks. Tänavu ei peetud ka avalikke jaanitulesid ning nii oodati vallamaja ees, kas keegi tuleb tuld tahtma.
Esimesena saabus Rasmus Kallas Luidjalt. Kuulnud, et tule kaasavõtmiseks on vaja laternat, keeras ta autonina
Luidja poole tagasi. Siis saabus Valter Parve koos abikaasa Annikaga. Kuna ka neil kohe tuleanumat kaasas polnud, jäid nad meiega juttu ajama ja kaunist jaanilaupäeva ilma nautima. Jõudsime veidi vestelda, kui Rasmus Kallas juba tagasi jõudis ja võidutule oma väikesesse punasesse laternasse püüdis. Osavallavanem soovis talle head võidupüha, Hiiu Lehele ütles Kallas, et võidutuli süütab Luidja küla Müntri talu jaanilõkke.
Mööda kõndis heas tujus Jaan Sarapuu, kes tule siiski võtmata jättis. Kokku viis poole tunni jooksul, mis võidutuli vallamaja ees viibis, selle kodulõkkesse neli peret, nende seas ka perekond Parve.
Üllar Laid ütles, et ka Lauka jaanitulel pole tulevõtjaid eriti palju rohkem olnud, aga see ilus tava vääriks rohkem inimeste tähelepanu.
1500 eurot ja ehitusluba
Võidupüha eel lisas maaamet kaardirakendusse ka vabadussõja monumentide asukohad. Kaart on sõjaeelses Eestis püstitatud ausammastest lausa kirju. Näiteks Saare maakonna kaardil on neid neli, isegi Vormsil on üks, Muhumaal küll mitte. Ainsana ei ole ühtegi Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki Hiiu maakonnas. See ei tähenda, et hiidlased Vabadussõjas osalenud poleks. Lihtsalt tol ajal, kui neid ausambaid püstitati, oli Hiiu saar osa Lääne maakonnast ja nii lisati sõjas langenud vaprate hiidlaste nimed Haapsalu mälestusmärgile.
2015. aastal, kui Hiiumaal peeti võidupüha paraad, avastati, et siin polegi monumenti, kuhu viia pärg Vabadussõjas hukkunute mälestuseks.
Hiiumaa muinsuskaitse selts hakkas koos tollase maavalitsusega asju ajama, et ka saarele selline mälestusmärk rajada. Valiti välja koht Pühalepa kiriku juures. 2017. aastal korraldas selts ideekonkursi ja sai huvitava võidutöö – Sander Paljaku “Ohverdus”.
Nüüd lõpuks on valmis mälestusmärgi ehitusprojekt ja käes ehitusluba. Seltsi juhatuse esimees Dan Lukas ütles kolmapäeval, et praegu on ehitusprojekt ekspertide käes, kes peavad ütlema, mis selle rajamine maksma läheb. Umbkaudne number peaks selguma veel sel kuul. Ehitusraha on seni seltsi kontol vaid 1500 eurot, annetajatelt saadud. “Edasine sõltub poliitikutest ja sellest, kas mõni võtab selle asja ajada, et ausamba ehitusraha riigieelarvesse saada,” märkis Dan Lukas.
