Connect with us

Uudised

Vali oma vallavanem

Kõik kvalifitseerunud Hiiu vallavanema kandidaadid vastasid kahele komisjoni esitatud küsimusele: 1. Mida peate kõige olulisemaks Hiiu valla arengus lähima paari aasta jooksul?
2. Miks kandideerite Hiiu vallavanema ametikohale?
Siim Avi
1. Inimsuhete alal võis eesmärgiks pidada kodurahu saavutamist eri kogukondade vahel Hiiu vallas nii, et kellegi väärikust poleks riivatud. Samuti igas kohalikus omavalitsuses tuleb teha tööd selle nimel, et peatada negatiivsed rahvastikuga seotud pikaajalised protsessid (iive, vananemine, väljaränne). Inimesi tuleb igal juhul hoida, mitte inimeste pealt kokku hoida.
Investeeringute osas täitevvõimuna Hiiu valla arengukava 2015–2023 tegevuskava elluviimist, sest väljaspoolt tulnuna on esialgu keeruline olusid tundmata põhjapanevaid originaalseid ideid läbi suruda, kui kohapeal on põhjalikult tööd tehtud Hiiu valla tulevikunägemuse nimel.
2. Eneseteostuse vajadust võiks pidada esimeseks mõtteks, sest olen olnud peaaegu kolm aastat vallavanema ametikohal Piirissaarel. Teiseks põhjuseks võibki pidada varasemat töökogemust, mis annab mingitki ülevaadet tööst ja tööülesannetest.
Kaido-Allan Lainurm
1. Kaks aastat on möödas kahe omavalitsuse ühinemisest. Selle aja jooksul on suudetud ära teha väga suur töö kahe kogukonna ühendamisel ning piirkonna kui terviku tasakaalustatud arengu tagamisel. Peale uue arengukava vastuvõtmist on oluline hakata seda järjekindlalt ellu rakendama. Ikka nii, et tugevad küljed oleksid maksimaalselt ära kasutatud ja ohud ära maan­datud. Hiiu vallal on tugev potentsiaal olla kogu Hiiumaa arengumootoriks, jätkuvate haldusreformide eestkõnelejaks ja majanduse elavdajaks piirkonnas. Veelgi rohkem on vaja seista oma kultuuri ja hariduse eest, suhelda riigiasutuste ja ettevõtetega ning tuua saarele Euroopa Liidu raha. See kõik tagab ka Hiiumaa edu ja arengu.
2. Otsus kandideerida on põhjendatud ennekõike soovist naasta tagasi selle valdkonna juurde, mis mulle paljude aastate jooksul on kõige huvipakkuvam ja lähedasem olnud. Olen omavalitsus­temaatikaga tegelenud alates 1997. aastast, alguses teoreetikuna, hiljem volikogu liikmena ja ametnikuna ning viimased aastad Tallinna Ülikooli riigiteaduste doktoriõpingute ajal taas teoreetikuna. Kuna Hiiu valla juhtimine pakub kahe omavalitsuse ühinemise järgselt ohtralt uusi arengulisi väljakutseid, siis on see ka minu jaoks ülimalt hea võimalus oma teadmised ja kogemused tõsiselt proovile panna. Usun, et aastatega on üht-teist väärtuslikku talletatud, mida omavalitsusjuhina on võimalik Hiiu vallas ellu rakendada.
Vahur Luhtsalu
1. Üleilmsed ja pealtnäha juhitamatud probleemid rahanduses, majanduses, tööjõuturul, immigratsioonis jne mõjutavad järjest enam meie igapäevaelu Eestis. Looduses aga pole juhitamatuid protsesse. Neid pole ka Hiiu vallas. Vallavanema ülesanne on ennekõike luua positiivne, vastastikusel austusel, inimlikkusel ja koostööl rajanev õhkkond juhtimisprotsessideks, et leida Hiiu valla kõige olulisemaks väljakutseks, milleks on vallaelanike majanduslik hakkamasaamine, isikliku arengupotentsiaali teostumine, kõige sobivamad lahendused. Sel teel on äärmiselt oluline edendada lokaalset ettevõtlust, ühistegevust, elukestvat õpet. Kogu maailmas otsitakse aktiivselt uusi lähenemisi, kuidas tagada jätkusuutlik areng maapiirkondades ajal, mil tsentraalne riigijuhtimine muutub üha kohmakamaks ja ühiseid ressursse raiskavamaks. Ka Hiiu vallal tuleb lähiaastatel leida sobivaimad viisid jätkusuutlikuks arenguks. See on pidev õppimise, enese täiustamise protsess.
2. Suure osa oma elust olen elanud pealinnas ja välismaal, töötades suurtes linnades nagu Frankfurt am Main, Ankara, Istanbul erinevatel ametikohtadel – Euroopa Liidu ametnikuna, EV diplomaadina ning ettevõtjana. Tunnen endas soovi vahetada elukeskkonda ning olla osa väiksemast kogukonnast, kus saaksin rakendada kogukonna heaks oma elukogemust ja juhtimisoskusi. Olen Hiiumaal viibinud korduvalt ning hindan kõrgelt selle saare looduslikku ilu, lihtsaid ja lahkeid saare­elanikke.
Aarne Põlluäär
1. Hiiu valla arengus pean kõige olulisemaks volikogu ja valitsuse omavahelist koostööd. Samuti on oluline panustada suhtlemisele väljapoole ametiasutust, nii hallatavate asutustega kui ka kohalike elanikega.
2. Olen seda ametit õppinud ja kohaliku elu korraldamine on saanud väga südamelähedaseks.
Reili Rand
1. Nii Hiiu valla kui ka terve Hiiumaa arenguks on vajalik, et inimesed seoksid oma tulevikuplaanid kodukohaga ning siit ära kolinud tuleksid tagasi. Kõige olulisem on siinjuures omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö loomaks uusi töökohti. Hiiu valla prioriteediks peab olema kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise soodustamine. Kohalik omavalitsus saab ettevõtlust toetada eelkõige läbi taristu arendamise, kiire ja lihtsa asjaajamise võimaldamise ning piirkonna ühise turundamise atraktiivse ettevõtluspiirkonnana – seda loomulikult koostöös ettevõtjate endiga. Näen ühe olulise ülesandena ka erinevate osapoolte kokkutoomist nii volikogu laua taga kui valla tegemiste juures laiemalt. Hiiu valla vastutusrikkaks ülesandeks on näidata eeskuju omavalitsuste ühinemisprotsessis, olla eestvedajaks nii omavahelise koostöö suurendamisel kui ka ühinemisläbirääkimiste pidamisel. Leian, et seni valdab veel suurt osa hiidlasi hirm, et kui Hiiumaal oleks üks omavalitsus koondub kogu elu ja tegevus Kärdlasse, ning siin tuleb Hiiu vallal oma tegudega neid müüte murda. Just seetõttu tuleb suunata investeeringuid Kõrgessaare piirkonna arendamisse kui ka tagada kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus kõigile valla elanikele.
2. Hiiumaa on minu kodu. Ma olen kindel, et suudan olla vallavanemana heaks partneriks kõigile elanikele ja ettevõtetele ning üheskoos suudame muuta Hiiu valla parimaks elukeskkonnaks. Elukeskkonnaks, kus noortele on tagatud turvaline lapsepõlv ja hea haridus, täiskasvanutel arendav tööelu ning vanavanematel terve ja rahulik elu. Selleks on kõik eeldused olemas, tähtis on vaid tahe eesmärk ellu viia. Minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad minu kandidatuuri. Töö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis andis mulle laiema arusaama riigi toimimisest, võimalustest ja huvigruppide kaasamisest. Tegutsedes erinevates mitte­tulundusühingutes nagu Lapse huvikaitse koda, Eesti NATO ühing ja Hiiumaa noortekogu Ankur, olen juhtinud erinevaid meeskondi ning koostöös paljude inimestega otsinud ja leidnud lahendusi erinevatele väljakutsetele.
Sven-Erik Veimer
1. Oluliseks pean eelkõige valla arengukava elluviimist ning toetan eriti ettevõtluse arendamist puudutavate tegevuste aktiivsemat käivitamist ja koostööpartnerite kaasamist. Usun, et vallal on palju võimalusi selles osas edu saavutada, eriti koostöös ettevõtjatega. Vald peaks otsima võimalusi aktiivsemalt osaleda programmides, mis aitaksid elukeskkonda atraktiivsemaks muuta nii uutele elanikele, kui ka ettevõtjatele.
2. Kandideerin Hiiu vallavanema ametikohale, sest soovin aidata kaasa kohaliku ettevõtluse arengut soodustava keskkonna arengule. Valdkonda arendades on võimalik luua eeldused valla tulubaasi kasvuks ning tulevikus noorte tagasipöördumiseks Hiiumaale. Soovin anda oma panuse Hiiu valla arengusse ja rakendada omandatud kogemusi valla heaks. Olen omandanud oskuste ja teadmiste pagasi, millest valla juhtimisel kasu võiks olla. Sooviksin pakkuda valla juhtimisse värskeid ideid ja uut energiat, millega täiendada juba olemasolevat parimat osa valla juhtimisest. Meeskonnatöö väärtustajana soovin luua toimiva vallavalitsuse, kus säilitame kõik hea, mis meil juba on ja koos parendame seda, mis parendamist vajab.

Kandidaadid on reastatud perekonnanime esitähe järgi tähestiku järjekorras.
Loe  lisaks lk 1.

Veel lugemist:

Uudised

Eelmisel nädalal Kärdla osavalla vanema kohalt vabastatud Aivar Viidik soovis naasta volikogusse ja osaleda tänasel (neljapäev -toim) volikogu istungil, kuid valimiskomisjon ei taastanud veel...

Uudised

Pioneeripataljon ehitab maikuus toimuva Kevadtormi õppuse käigus Jõeranna küla elanikele silla, mis küla kaks poolt uuesti kokku liidab. Sildade ja teede ehitamine kaitseväe jõududega...

Intervjuu

Hiljuti avaldatud sõidueksami sooritamise statistikast lähtub, et kõige väiksem tõenäosus sõidueksamist läbi kukkuda on Kärdlas. Kärdlas on esimese korraga eksami ärategijaid 86%, Eesti viletsaim...

Kultuur

Tüdrukud said esmakordselt tantsusaalis kokku 2008. aastal, kui olid kolme- ja neljaaastased. Koos on tantsitud 16 aastat. Alguses oli rühm muidugi suurem, kuid nagu...