AIMAR RAKKO “Jõevähi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, kuid seda ohustavad võõrliigid: ogapõskne vähk, signaalvähk ja veel vähelevinud marmorvähk,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Ameerika päritolu vähi võõrliike on avastatud Eestis kümnetes veekogudes ja nende väljatõrjumine on praktiliselt võimatu. Seejuures levivad vähi võõrliigid looduses reeglina just inimese käe läbi.”
Vähi võõrliigid pakuvad meie kodumaisele jõevähile konkurentsi nii elupaikade kui ka toidulaua osas ning levitavad jõevähile hävitavaid haigusi, kusjuures ise on võõrliigid nende haiguste suhtes resistentsed.
Vähi võõrliikide asustamine veekogudesse on keelatud. Samuti on keelatud Eestis looduslikult esinevate liikide ühest veekogust teise viimine. Seda tohib teha vaid ameti loal.
Kätte saadud võõrliigi-kahtlusega isend on kõige õigem samas püügikohas ära keeta või vette tagasi lasta, sest elusat vähi võõrliigi esindajat veekogu äärest kaasa võtta ei tohi. Võimalusel tuleks teha vähist mõned pildid ning saata need koos püügiaja ja -koha infoga aadressil info@keskkonnaamet.ee Fotod vähi võõrliikidest leiab ameti kodulehelt.
Selleks, et vältida ka jõevähile ohtlike haiguste levitamist, tuleb vähipüügiks kasutatavad natad või mõrrad desinfitseerida, milleks kõige lihtsam viis on need päevaks päikese kätte jätta.
Eestis on vähipüük lubatud vaid augustis kui noorvähid on juba koorunud ja uus paljunemistsükkel pole veel alanud. Vähipüügiks on vaja kalastuskaarti, mida saab 1. juulist taotleda veebilehel kalaluba.ee Kalastuskaart annab õiguse, panna 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või -mõrda just sellel veekogul, mis kalastuskaardile märgitud.
Selleks, et jõevähi populatsioon püsiks, on seatud ka saagi ülempiir. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 vähki, mis vähemalt 11 cm pikad. Lakakarvakesi vähki mõõtes ei arvestata.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
